9. märtsil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub põllumajandusmaa koondumisele. 

Marii Rasva kaitsmisele tulevast doktoritööst "Põllumajandusmaa kasutuse muutused Eestis: tasakaalustatud maakasutuse tagamise võimalused. Changes in agricultural land use in Estonia: opportunities for stable land use" selgub, et Eesti põllumajandustootjate arvu kahanemine on toimunud väiketootjate arvelt. 

Põllumajandusmaa koondumine on põletav teema mitmes Euroopa riigis, kuid eriti on see päevakorral just endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Selle protsessi tulemusel jäävad maakasutusest eemale seda seni harinud talumajapidamised, mis omakorda soodustab maapiirkondadest töö- ja elukohtade kadumist. Tegemist on üldjuhul pöördumatu protsessiga, mille olemasolust Eestis annab selgelt märku suurte põllumajandustootjate jätkuv kasv väikeste tootjate arvelt.

1991. aastal alanud maareformiga sooviti Eesti Vabariigis taastada talumajapidamistel põhinev põllumajanduslik tootmine. Reformi algusaastatel suurenes Eestis põllumajandustootjate arv ja 2001. aastaks oli Eestis 55 748 põllumajandustootjat. Aastate möödudes hakkas põllumajandustootjate arv Eestis vähenema ja 2020. aastaks oli alles jäänud 11 369 tootjat.

Põllumajandustootjate arvu kahanemine on toimunud väiketootjate arvelt. Laienenud on allesjäänud põllumajandustootjate maakasutuse ja maaomandi pindala. Kõige suurema maakasutusega tootja maaomandi pindala on 2001.–2021. aasta jooksul kasvanud 312 347% ja keskmiselt on maakasutajate maaomandi pindala kasvanud 1036%.

Põllumajandusliku maakasutuse koondumine soodustab ka maaomandi koondumist. Eestis on tähtis rakendada sellist poliitikat, mis toetab põllumajandusmaa koondumise asemel tööstuslike suurtootjate üleminekut väiksematele tootmisüksustele. Selleks tuleb kehtestada maksimaalne põllumajandusmaa pindala, mis saab kuuluda ühe tootja või seotud tootjate omandusse. Lisaks võiks põllumajandusmaa kuuluda üksnes nendele, kellel on vastavad teadmised selle kasutamiseks ja põllumajandusmaa ostu-müügitehingutel tuleks rakendada eelisõigust väikeste tootjate kasuks. Maapanga loomine soodustaks sektorisse sisenejatele põllumajandusmaa rentimist. Samuti on tähtis luua põllumajandusettevõtetele läbipaistev omandistruktuur.

Marii Rasva kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 9. märtsil kell 12 Fr. R. Kreutzwaldi 5 (Metsamaja) ruumis 2A1 ja veebisruumis. Doktoritöö juhendajad on dotsent Evelin Jürgenson ja kaasprofessor Aive Liibusk, oponendid on Anka Lisec (Faculty of Civil and Geodetic Engineering University of Ljubljana, Sloveenia) ja Krystyna Kurowska (University of Warmia and Mazury in Olsztyn, Poola). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.