Kliimamuutuste tingimustes tuleb suurendada ühiskonna kliimateadlikkust ning efektiivne moodus on seda teha kliimahariduse kaudud. Haridusstrateegiad ja nüüdisaegsed õppematerjalid toetavad seda tööd haridusasutustes.

22. märtsil kogunes maaülikooli hulk haridustöötajaid, et mõista: kliimamuutus ohustab ökosüsteeme ja inimühiskonda. Tulemuslik tegutsemine kliimamuutusega algab kliimateadlikkusest. Arusaamast globaalse soojenemise põhjustest ja oskustest inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning kliimamuutuseks valmistumiseks.

Külalised alustasid õppepäeva metsapatoloogia laborist, kus professor Rein Drenkhan andis külalistele ülevaate nii kliimamuutustega kaasnevatest probleemidest Eesti metsades kui ka metsapoliitika valikutest kõige laiemas mõttes.

Monokultuurseid puistusid Eestis enam ei rajata, sest need ei pea vastu seente ja kahjurite üha parema leviku tingimustes, sõnas Drenkhan. Ent metsauuendus meie riigis ongi olnud poollooduslik ja liigirohkust soosiv juba aastakümneid. Mõnel pool saab siiski ka tulevikus nautida näiteks palumännikuid, sest teatud mullatüüpidel kasvades on selline kooslus väga vastupidav ja pikaealine.

Järgmisena külastasid koolitusele tulnud EcolChange tippkeskuse laboreid. Seal õpiti taimede lenduvühendite kohta: kuidas väljendavad taimed stressi ning kuidas teised taimed sellele reageerivad.

Päev jätkus disainmõtlemise ja eri platvormide tutvustusega, mida tegid Triinu Jesmin ja Jaanus Terasmaa Tallinna ülikoolist. Krista Uibu Tartu ülikoolist rääkis õpiobjektide olemusest. Anne Laius aga tutvustas õpiobjektide seotust gümnaasiumi õppekavadega.

Päeva jooksul koguti veel inspiratsiooni maaülikooli mullamuuseumis ning tehti muudki põnevat.

Projekt „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” (https://sisu.ut.ee/kliimateadlik/projekt?lang=et).