Huvi Eesti Maaülikooli ringmajanduse projektide ja koostöövõimaluste vastu oli nii suur, et algselt vaid oma töötajate innustamiseks mõeldud seminarist kasvas välja avalik üritus, millest said 23. märtsil maaülikooli aulas ja veebiülekande vahendusel osa ka paljud koostööpartnerid.

Eesti maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse seminari “Ringmajandus ja innovatsioon” programmis oligi kaks poolt – lisaks ülevaatele maaülikooli ringbiomajanduse alastest koostööprojektidest ja -võimalustest kuulati edulugude näiteid väljastpoolt ülikooli.

Anne Põder maamajanduse ökonoomika õppetoolist tutvustas rahvusvahelise innovatsioonivõimekusele keskenduva koostööprojekti Nobalis raames valminud analüüsi maaülikoolis biomajanduse idufirmadele pakutavatest tugiteenustest. Selle ülevaate põhjal tuleks luua süsteem kogu ülikooli jaoks, et meie teadmussiire oleks senisest edukam.

Innovatsiooniprojektideks on teadlastele abi pakkunud maaülikooli arengufond ja seminaril tutvustatigi kahte arengufondi toel ellu viidud projekti. Alar Astover rääkis oma kogemusest mulla parandamisel, kuidas biojäätmete väärindamisel on jõutud kõrge lisandväärtusega toodeteni, Tiit Maateni projekt keskendus hariliku männi kultiveerimismaterjali parendamisele. Positiivsena jäi kõlama see, et just arengufondist saadud tõuge viis teadlasrühmad uute koostööprojektide ja järgmiste rahastusvõimaluste leidmiseni.

Tudengite algatatud innovatsiooniprojektide hüppelauaks on sageli hoopis osalemine häkatonil. Monica Nabil rääkis oma kogemusest kahe toidu häkatoniga, mille tulemusel on arendatud taimset piima ja taimseid lihapalle, mis võivad peagi rikastada meie igapäevast toidulauda. Tudengitele on pakkunud tuge ka maaülikooli mentorlusprogramm, millest seminaril rääkis Jüri Lehtsaar.

Argo Peepson Maaeluministeeriumist tutvustas Eesti ringbiomajanduse teekaarti, mis peaks kohe varsti jõudma aruteluks Riigikokku. See on esimene biomajandust suunav arengudokument Eestis, mis näeb biomajanduse arendamisel ette koostööd kõikidel tasanditel, üksikisikust kuni riigini. Maaülikooli roll teadmuskeskusena on ringbiomajanduse arendamisel kindlasti oluline.

Koostöövõimalusi Tartu Teaduspargiga tutvustas Peeter Unt. Teaduspark saab pakkuda idufirmadele lisatuge, nad saavad osaleda näiteks arengukiirendis. Nii mõnigi tudengite hea idee võib nende abiga rohkem tuult tiibadesse saada.

Nanomaterjalidest haavaplaastreid tootva teadusmahuka tehnoloogiaettevõtte Nanordica Medical esindaja Anna-Liisa Kubo rääkis nende teekonnast ja kogemustest. Alustades idufirmana 2016. aastal, ei osatud ette näha, et ettevõtte loomine ja arendamine võib kaua aega võtta. Teaduspõhise ettevõtteloomine võtab kaua aega, mitte ei sünni üleöö. Meditsiinivaldkonna ettevõttena tõdes ta, et inimesele suunatud teemadel võib olla neil palju koostöövõimalusi ka Eesti Maaülikooliga ja seda just veterinaarmeditsiinis.

Kaspar Valgepea Tartu Ülikoolist tõdes, et ülikoolid võiksid ka bioteaduste valdkonnas rohkem koostööd teha. Näiteks innovatsiooniprojektide arendusüksusi võiks luua mitte tööstuste, vaid pigem ülikoolide juurde, kus vajalik teadmus ehk inimkapital on juba olemas. Tartu on kindlasti selleks hea koht, kus taolisi üksusi kootöös luua.

Relika Alliksaar Williams EAS-i ja KredeXi esindajana tutvustas ettevõtjatele ja teadlastele suunatud innovatsiooniteenuseid, sh koolitusprogramme ning rahastusvõimalusi. Veidi tuntum on ehk sektoriaalse mobiilsuse SEKMO meede, mis võimaldab tuua ülikooli eksperte teistest sektoritest.

Ettekanne käsitles ka arendusosaku ja innovatsiooniosaku ning rakendusuuringute programmitaotlemise võimalusi koostöös ettevõtetega.

Päeva võttis kokku Ants-Hannes Viira maamajanduse ja ökonoomika õppetoolist, kes tõdes seminariettekannetele tagasi vaadates, et pea kõige olulisem märksõna innovatsiooni loomeks on koostöö, et kaksiküleminekuga ringbiomajandusele (kus samaaegselt asendatakse fossiilne ressurss biopõhisega ja lineaarne majandusmudel ringsega) sujuvamalt hakkama saada.

Seminari korraldamist toetas projekt Astra2 „Väärtusahelapõhine biomajandus 2“.