1. aprilli uudis! Maaülikooli energeetikud leidsid võimaluse energia varustuskindluse tagamiseks
Eesti Maaülikooli energeetikud on välja tulnud uudse ideega energia rafineerimiseks, mis parandab olulisel määral energia ülekandeliinide läbilaskvust. Selleks on üleminek ristkülikupinge standardile.
Enamik Eesti ja tegelikult kogu maailma energiasüsteemis ringlevast elektrienergiast toodetakse generaatorite abil, mis tekitavad harmoonilise vahelduvpinge. Kui sellistes seadmetes tekitatud pinge ja ülekandeliinides edastatava voolu graafikuid uurida, siis need kujutavad endast kõikidele koolimatemaatikast hästi tuntud siinuse või koosinusfunktsioonide graafikuid. Selliste graafikute vaatlemisest maaülikooli teadlased uudse energia rafineerimismeetodi idee leidsidki.
Nimelt on võimalik mahutada sama ajaühiku sisse 36,6% rohkem energiat, kui kasutada siinuspinge asemel ristkülikupinget. Selleks asendatakse elektrijaamades ümmargused pöörlevad rootorid ruudukujulise ristlõikega staatoritega, mis tekitavadki ristkülikupinge.
Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate õppetooli lektor Margus Arak rääkis, et ristkülikupinge kasutamisel on mitmeid olulisi eeliseid kõikides energiakasutuse valdkondades. "Peamine on ikkagi see, et ülekandeliinides suureneb ajaühikus võimaliku ülekantava energia hulk ja energia lõpptarbijad saavad tarbida samas ajaühikus rohkem kasulikku energiat. Sellega laheneb elektri varustuskindluse mure hajaasustusega piirkondades. Lisaks kaob paljudes elektriseadmetes vajadus kasutada silumisfiltreid ja seadmete tootmine muutub odavamaks ning nende hooldamine lihtsamaks," selgitas Arak.
Lisaks eeltoodule on katsed näidanud, et kõrgepingeliinide läheduses täna kuulda olev madalasageduslik heli muudab ristkülikupinge kasutamisel oma kõlavärvingut. "Testgrupi uuringute põhjal saame väita, et 88,9 % uue süsteemi kõrgepingeliini heli testijatest nimetasid seda meeldivaks või isegi väga meeldivaks helitaustaks, mille läheduses ollakse nõus oma vaba aega veetma," ütles Margus Arak. Selline positiivne kaasnähtus võimaldab energiaettevõtetel vähendada trasside ja liinide talumistasudele kuuluvaid summasid, mis omakorda kiirendab põhi- ja jaotusvõrgu üleminekut ristkülikupinge standardile.
Eesti Maaülikooli teadlaste uudne lähenemine on tekitanud suurt huvi elektrivarustuse seadmeid tootvates ettevõtetes. Hetkel on ettevalmistamisel suuremahuline arendusleping kõikide võrguseadmete üle viimiseks vajalike lahenduste väljatöötamiseks uuele ristkülikustandardile.
Teadlastel on tihe koostöö ka Tartu linnaga. Alates 1. aprillist desünkroniseeritakse Tartu linna elektrivõrk ülejäänud Eesti energiasüsteemist ja minnakse üle ristkülikpinge standardile. Kui Tartu katse osutub edukaks, siis rakendatakse lähiajal uudset ja efektiivset energiarafineerimise lahendust kogu Eesti energiasüsteemis.
Lisateave:
Margus Arak
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi õppedirektor
565 4445