9. mail istutasid Eesti Maaülikooli töötajad Järvseljale maaülikooli metsa mõne tunniga 3744 noort kuuske. Kaks aastat tagasi tormi hävitatud metsa asemel hakkab nüüd kasvama noor metsapõlv.

Puid istutati ligi 6-hektarisele alale, mis tekkis 2021. aasta juunitormi kahjustuse koristamise tagajärjel. Mulda pandi Järvselja taimlas kasvanud 2-aastased hariliku kuuse taimed. Looduslikult lisandub langile ka lehtpuid ja nii kujuneb sinna mitmekesine ja tootlik segamets.

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktori Marek Metslaiu sõnul on inimese ja looduse koostöös võimalik kujundada elujõulised ja hea tervisega segametsad. "Metsade uuendamine on kliimatarga metsanduse vaatest võtmetähtsusega. Eks maaülikooli metsad Järvseljal on nii maaülikooli kui ka kogukonna jaoks olulised, kasvavad seal ju mitmed sümbolpuud, näiteks kuningamänd. Samuti ei saa alahinnata nende metsade väärtust kliimamuutuste leevendamisel," tõdes Metslaid.

Järvselja metsad on oluline looduskapital ehk väärtuslik loodusressurss, mis pakuvad mitmeid ökosüsteemi hüvesid. Hiljuti valminud arvutuse kohaselt seovad maaülikoolile kuuluvad metsad 10 366 tonni süsinikku aastas, sh metsade maapealne osa 8 005 tonni ja maa-alune osa 2 361 tonni.

Lisaks on Järvselja õppe- ja katsemetskond metsandusliku kõrghariduse järjepidevuse kandja ning oluline teadusbaas paljude erialade teadlastele.

Kevadine metsaistutus on maaülikooli töötajatele ammune traditsioon. Uue metsa rajamisele tuli kaasa lööma maaülikooli töötajaid kõikidest instituutidest ja tugiüksustest. Talgulisi juhendas Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir.