Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas külastas 31. mail Eesti Maaülikooli ning arutas ülikooli juhtidega kõrghariduse ning teaduse rahastamise ning loomaarstiõppega seotud küsimusi. 

Nii rektor Ülle Jaakma kui ka minister Kristina Kallas jagasid seisukohta, et korrastada tuleb teaduse ja kõrghariduse rahastamine vajab korrastamist ja mõnede põhimõtete ülevaatamist, et suurendada stabiilsust. Rakendusuuringute kõrval peaksid piisavad vahendid olema tagatud ka alusuuringuteks.

Eesti Maaülikool on suuruselt Eesti neljas ülikool, kuid teadusraha osakaalult ülikooli eelarves teine, kohe Tartu Ülikooli järel, olles põllumajanduses ja metsanduses selgelt maailma tippülikoolide seas. Rektor Ülle Jaakma kirjeldas: „Tänane toetuste süsteem on teadlaste jaoks väga killustunud ning toob kaasa palju bürokraatiat. On väga hea, et valitsus on koalitsioonilepinguga kokku leppinud kõrghariduse ja teaduse rahastamise suurenemise järgmisteks aastateks, sest just haritud inimesed ning uued teadmised ja avastused on need, mis aitavad meie riigil edu saavutada. Maaülikool saab bioressursside väärindamise ja roheüleminekuga seotud valdkondades anda innovatsioonis ja uute lahenduste leidmises oma kaaluka panuse,“ tõdes Ülle Jaakma. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas: „Ka ministeeriumi jaoks on oluline suurendada teadustöö rahastamise stabiilsust läbi pikemaajaliste rahastusprogrammide ning selgema raha jagamise süsteemi. Teadlasena tunnetan neid valukohti selgelt. See ei ole ainult maaülikooli huvi, vaid puudutab kõiki Eesti teadusasutusi,“ ütles Kristina Kallas.

Lisaks teaduse rahastamisele oli jutuks ka kõrgharidus: noorte huvi ja valmisolek kõrghariduse omandamiseks, ülikooli sammud ja vajadused kvaliteetse kõrghariduse tagamiseks ning võimalused tuua kõrgharidusse lisaraha. 

Kohtumisel tõdeti, et ise oma õpingute eest makstes on tudengid rohkem motiveeritud, teevad läbimõelduma erialavaliku ning lõpetavad oma õpingud õigeaegselt. Mitmetel erialadel on selge vajadus ja valmisolek, et kõrghariduse omandamise saaks põhjendatud juhtudel kinni maksta inimene ise või siis ettevõte, kuhu üliõpilane tulevikus tööle läheb. Selle reguleerimiseks on vaja aga teha muudatusi seadusandlusesse. Toimetulekuraskustes õppuritele on aga jätkuvalt vajalikud ka vajaduspõhised õppetoetused.  

Üks selline eriala, kus on vaja kõrgharidusega lõpetajate arvu suurendada, on veterinaarmeditsiin, et leevendada loomaarstide puudust Eestis. Õppekohtade arvu suurendamiseks on vaja kindlasti lisaraha, kuid ainult sellega olukorda ei lahenda: et loomaarsti töö, eriti suurloomade puhul, oleks noortele huvipakkuv ja atraktiivne, peavad lisaks ülikoolile pingutama ka põllumajandusettevõtted, loomakliinikud ning teised tööandjad. 

Lisateave:
Ülle Jaakma
Eesti Maaülikooli rektor
528 8468