11.-16. juunini võõrustab Eesti Maaülikool 11. madalate järvede konverentsil järveuurijaid enam kui 20 riigist. Konverentsi põhiteemaks on madalate järvede seisund muutuvas maailmas.

Madalad järved täidavad olulist rolli süsiniku sidumisel, aineringes ja inimkonna toiduga varustamisel. Samas on nad oma madaluse tõttu ka väga tundlikud kõikide muutuste suhtes, olgu selleks siis tormid, muutuv sademete hulk, temperatuur või reostuskoormuse tõus.

Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Priit Zingel ütles, et kliimamuutuste ja teiste looduslike muutuste mõistmiseks on vaja talletatud andmeid, mis hõlmaksid pikemaid ajavahemikke kui mõned üksikud aastad. „Võrtsjärve kohta on maaülikoolil sellised pikad andmeread olemas, näiteks Võrtsjärve fütoplanktonit on uuritud üle 100 aasta. Maaülikooli teadlaste panus maailma teadusesse on kõrgelt hinnatud, sest selline unikaalne andmestik aitab mõista järvedes toimuvaid ökoloogilisi protsesse,“ kirjeldas Zingel Eesti teadlaste panust madalate järvede uurimisse.

Konverentsil osaleb üle 100 järveuurija maailma eri paigust. Ettekanded puudutavad väga mitmekesiseid päevakajalisi probleeme. Näiteks professor George S. Bullerjahn USA-st peab ettekande kahjulikest sinivetikate õitsengutest madalates järvedes ja lahesoppides. Professor Erik Jeppesen Taanist räägib lämmastiku rollist Taani järvedes. Teema on oluline, sest lämmastikuringe mõistmine on järvede olukorra parandamiseks vältimatu. Professor Adalberto Luis Val Brasiiliast kõneleb aga Amasoonia näitel sellest, et kui vihmade intensiivsus kliimamuutuste tõttu väheneb, satub suurde ohtu ulatuslike piirkondade kalastiku ja kalanduse tulevik. Kala on aga paljude sealsete ühiskondade alustala.

Selle aasta konverentsil põimitakse keskkonna säilimise teemad keskkonnafolklooriga. Seetõttu on kindlasti tähelepanuväärne Eesti Kirjandusmuuseumi teadlase Reet Hiiemäe plenaarettekanne keskkonnafolkloorist kui kohaliku jätkusuutlikkuse tagajast. Hiiemäe puudutab küsimusi, kuidas on inimesed varasematel aegadel koos järvedega elanud ning kas on ehk vanades suhtumistes, hoiakutes ja teadmistes midagi sellist, mille kõrvale heitmine ja unustamine on olnud suur viga?

Tihedate ettekande- ja arutelupäevade kõrvale mahuvad konverentsi programmi ka ekskursioonid, mil saab külastada Võrtsjärve ja limnoloogiakeskust, Peipsi järve, Soomaad või seilata Emajõel.

11. rahvusvaheline madalate järvede konverents toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Tutvu konverentsi programmiga konverentsi kodulehel. Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi raames toimub aga 13. juunil ka veepäev eestikeelsetele huvilistele.

Konverentsi toimumist rahastab Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm grandiga nr. 951963 (TREICLAKE), Euroopa Liidu regionaalarengu fond ASTRA projektist „Väärtusahelapõhine biomajandus“, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus/Kredex ja Tartu linn.

Lisateave:
Priit Zingel
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur
priit.zingel@emu.ee