Eesti Maaülikooli lõpudiplomi sai sel aastal 457 bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- või magistriõppe lõpetajat. Iga kümnes neist lõpetas väga heade tulemustega ehk cum laude. Palju õnne kõikidele!

Lõpuaktuste videosalvestused leiad maaülikooli videoserverist video.emu.ee. Meie rektori professor Ülle Jaakma soove värsketele vilistastele saad aga lugeda siit.

Kallid lõpetajad, kolleegid ja külalised!

Juunikuu on ülikoolis väga eriline kuu: suvine ja lootusrikas, kuid samas kiire ja pingeline, tunda on eksamite ja kaitsmiste ärevust ning emotsioonide särinat. Aga ühel hetkel enne jaanipäeva kiirustamine ja tormakus taltuvad ning taas on aega märgata lilleilu, kuulata linnulaulu ja nautida suviseid hetki koos sõpradega. Kätte on jõudnud ülikooli lõpuaktuste aeg.

Armsad lõpetajad! Teie ülikooliaeg pole olnud ei tavaline ega lihtne. Pandeemia sundis teid koduseinte vahele veebipõhisele õppele, julm sõda Ukrainas tekitas šoki ja halvas turvatunde, energiakriis ja inflatsioon on sundinud üle vaatama igapäevaseid kulusid. Te pidasite vapralt vastu, keskendusite õpingutele ja olete täna uhkusega vastu võtmas maaülikooli diplomit. Aitäh teie peredele, sõpradele ja kõigile, kes teid õpingute ajal toetasid! Suur kummardus õppejõududele, headele kolleegidele, kelle tööpinge samuti hüppeliselt kasvas.

Ühiskond ootab ülikoolidelt ja ülikoolihariduse saanud inimestelt senisest enam tuge keskkonna- ja majandusprobleemidele lahenduste leidmisel. Ühiskond ootab lõpetajalt teadmiste kõrval ka initsiatiivi ja kohanemisvõimet, julgust ning võimet toime tulla ootamatustega.

Ärge heituge, kui tööle asudes tekib tunne, et on lugematul hulgal asju, mida ei tea ega oska. See on väga normaalne tunne, sest ülikooliõpingud ei saa anda retsepti igaks elujuhtumiks. Kõiki olukordi pole võimalik ette näha ega ammugi mitte ette ära õppida kõikide probleemide lahendusi. Kui te aga õpingute jooksul rajasite hea põhiteadmiste baasi, õppisite õppima ja laiast maailmast teadmisi hankima, arendasite välja kriitilise mõtlemise ja oskuse vahet teha uuringutele rajatud teadmistel ja faktide meelevaldsel kombineerimisel põhinevatel uskumustel või lihtsalt kirglikult väljendatud mõtetel, siis saate hakkama.

Loodan, et ülikooliaastad kasvatasid teis eneseusku ja andsid teadmise, et igas olukorras on väljapääs ja kunagi ei tohi lihtsalt alla anda. Ärge kartke eksida ja katsetada, sest vead on selleks, et neist õppida. Me elame kiiresti muutuvad maailmas, kus tulebki luua uusi reegleid ja kui vaja, loobuda vanadest.

Muutunud maailm sunnib sageli rääkima julgeolekust. Seades riigi kaitsevõime esimeseks prioriteediks oma vabaduse ja iseseisvuse kaitsel, mõistame, et julgeolek laiemas mõttes tähendab ka teisi eluliselt olulisi vajadusi. Energiajulgeoleku tähtsusest või õigemini selle puudumise tagajärgedest saime hea õppetunni eelmisel aastal.

Peame aga rohkem rääkima ka toidujulgeolekust. Milles probleem, võib enamus inimesi küsida. Poelettidel on valik suur ja kohatu oleks rääkida toidu nappusest. Siiski, kas me teame alati, kust see toit pärit on, kui kaugelt see on toodud ja kui palju toitu sellel teekonnal on raisku läinud? Ilma toiduta ei saa meist keegi elada, aga rahvusvahelistele tarneahelatele ei saa kriiside korral lootma jääda.

Toidutootmine on üks osa riigi majandusest, mis on vajalik rahva elujärje hoidmiseks, kodumaise toidu tarbimine aitab hoida ka maapiirkonnad elujõulisena. Teil, head lõpetajad, on teadmised ja oskused, et toetada maaharimise ja oma toidu kultuuri, kasvatada keskkonnateadlikkust ja loodusega harmoonias elamise oskust, rikastada maamajandust erinevate uute ettevõtlusvõimalustega, luua ja kasutada innovaatilisi lahendusi põllumajanduses, aianduses, kalanduses, keskkonnakaitses, maastikukujunduses ja teistes biomajanduse valdkondades.

Viljakas muld ja puhas vesi on elu aluseks, aga meie rahval on väga eriline ajalooline side ka metsaga. Metsad, mis katavad veidi üle poole Eesti maismaa pindalast, on olnud meie esivanemate elu loomulik osa, keskkond, mis kujundas rahva iseloomu ja kultuuri. Mets loob meie rahvuslikku rikkust, annab kümnetele tuhandetele tööd, on päästerõngaks kliimamuutuste ohjamisel, pakub arvukatele looma- ja taimeliikidele elupaiku ning inimestele kultuurilisi teadmisi ja puhkevõimalusi.

Mets ei jäta mitte kedagi ükskõikseks, eks sellepärast siis ka ühiskonna tundlikkus kõige vastu, mis metsas sünnib. Head metsa ja puiduga seotud erialade lõpetajad, jätkugu teil teadmisi ja vastutustunnet metsa eest hoolitsemisel, puidu väärindamisel ja kasutamisel, metsa kõigi väärtustega arvestamisel.

Loodan, et biorafineerimise ja teiste  innovaatiliste tehnoloogiate ning tarkade masinate arendamisel ja digitaliseerimisel saate tulevikus tuge siinsamas ülikooli aulas teie kõrval istuvatelt inseneeria erialade lõpetajatelt. Teie, tulevased insenerid, olete võtmepositsioonil, et kujundada tehnika- ja tehnoloogiamaailma kõigis eluvaldkondades.

Head lõpetajad, loodan, et viite ülikoolist kaasa ka „ühtse tervise“ põhimõtte, mille kohaselt inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel seotud lugematute vastastikuste mõjudega. Mitmeid olulisi seoseid me juba tunneme. Me teame, et loomade heaolu ja tervis on eelduseks, et saada tervislikku toitu;  teame, et lemmikloomad ja loodus toetavad inimese vaimset ja füüsilist tervist, teame, et kergekäeline antibiootikumide tarbimine tähendab resistentsete bakterite levikut kogu ökosüsteemis ning teame, et hoolimatus keskkonna vastu maksab varem või hiljem inimkonnale kätte, näiteks pöördumatute kliimamuutustega.

Loodan, et oma tulevases töös peate oluliseks hoolitseda meie planeedi ühise tervise eest ja kasutate oma teadmisi parimal moel. Loomaarstidena kaitsete nii loomade kui inimeste tervist, loomakasvatuse spetsialistidena tunnete iga loomaliigi vajadusi ja oskate korraldada neile eluks väärilised tingimused, toiduainete tehnoloogidena tagate toidu tooraine võimalikult kadudeta väärindamise.

Loodan, et saite maaülikoolist kaasa teadmised, mis aitavad teie erialal paremini rakendada ringmajanduse põhimõtteid, arvestada võimalike kliimamuutuste ja roheüleminekuga, luues mõistlikku tasakaalu inimeste eluliste vajaduste ning võimalike keskkonnamõjude ja looduse säilimise vahel. Jah, soovime, et meie heaolu kasvaks, kuid sealjuures on meie ülesanne eelmistelt põlvkondadelt saadud maailm anda elamisväärsena edasi tulevastele põlvedele.

Kõigi kohustuste kõrval ei tohi aga ennast ära unustada. Tehke teoks oma unistused, sest iga julge, hooliva ja õnneliku inimese läbi saab ka kogu maailm natuke paremaks. Te ei ole oma edasisel teekonnal üksi, teil on suur toetav võrgustik – teie ülikoolikaaslased, sõbrad, head tuttavad, kellega ülikooliaeg on teid kokku viinud. Paljud neist jäävad teie sõpruskonda kogu eluks ja võib-olla nii mõnigi on ülikoolist leidnud elukaaslase.

Julgustan teid hoidma ka edaspidi sidet meie ülikooliga, sest elukestev õpe aitab muutuvas maailmas kiiremini kohaneda. Tulge ülikooli tagasi, et veelgi kasvatada oma oskusi ja võimekust. Tulge tagasi magistri- või doktoriõppesse, omandama mikrokraadi mõnes kitsamas valdkonnas või kaasa lööma vilistlaskogus. Olete Eesti Maaülikooli alati oodatud! Palju õnne, julgust ja edu kõigis tegemistes, kallid lõpetajad!

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma