"Tartu šanss saada Eesti tehnoloogiapealinnaks pole just väga suur, võiks ennustada, vaadates sisseastumisavalduste hulka tehnika- ja tehnoloogiaerialadele kolmes Tartus esindatud avalik-õigusliku kõrgkoolis," kirjutab Eesti Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam Tartu Postimehes. 

Eesti maaülikoolis on sisseastumisdokumentide vastuvõtmise viimasel päeval tehnika ja tehnoloogia, tehnotroonika ning puidutöötlemise tehnoloogia õppekava populaarsusedetabeli lõpus. Konkurss tehnoloogiaerialadele pole kiita ka Tartu ülikoolis ning Tallina tehnikaülikooli Tartu kolledžis. Erand on infotehnoloogia, kuid keskendun selles kirjatükis just teistele tehnoloogiavaldkondadele.

Linnapea Urmas Klaas kirjutas juba 2021. aasta septembris Postimehes, et tänu tugevale koostööle ülikoolide, avaliku sektori ja ettevõtluskeskkonna vahel on Tartu ettevõtted edukad informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogias, meditsiinis ja biotehnoloogias, metalli- ja puidutööstuses, aga ka tulevikutehnoloogiates, nagu roheenergia ja kosmosetehnoloogia.

Tehnoloogia kasutuselevõtt edendab iga valdkonda. Ilma innovatsioonita, mis on ju sagedasti põimitud uute tehnoloogiatega, ei saa enam hakkama ei traditsioonilised majandusharud, nagu põllumajandus või loomakasvatus, rääkimata suuresti vaid infotehnoloogial põhinevatest või võrdlemisi uutest tegevusaladest, näiteks biorafineerimine.

Hea näide on hiljutine Eesti maaülikooli teadlaste uuring sellest, millised nutikad tehnoloogiad on kasutusele võetud Eesti seafarmides. Eesti on võrreldes teiste riikidega selles üsna eesrindlik.

Ka töötleval tööstusel on tulevikus üha enam vaja selliseid töötajaid, kes oskavad teha tööstuslikku tootearendust ja automatiseerida tootmisprotsesse, sest lihtsamate tööde tegemisel hakkab inimest asendama robot. Oma tõuke annab rohepööre, sest keskkonnanõuded sunnivad ettevõtteid mõtlema tootearenduslikele või tehnoloogilistele uuendustele.

Kõige selle jaoks on meil vaja piisaval hulgal hea ettevalmistusega tootearendus- ja tööstusinsenere, kellel on hea tehnoloogiaalane teadmiste ja oskuste baas, sedastas Kutsekoda 2021. aastal tööstusvaldkonna OSKA raportis, ning lisas murelikult, et Eestis tahab liiga vähe noori tehnilisi erialasid õppida.

Kui tööturu nõudlus on suur ja seega hästi tasustatud töökoht on heale kõrgharitud tehnoloogiaspetsialistile tulevikuks kindlustatud, võiks ju noored oma erialavaliku julgelt tehnoloogiahariduse kasuks teha.

Võib-olla pole Tartu ja Lõuna-Eesti noored piisavalt teadvustanud, et hea tehnikakõrghariduse saab kätte ka Lõuna-Eestist, selleks ei pea aastateks Tallinnasse elama ja õppima minema. Kes on juba mitu aastat pealinnas elanud, see ei pruugi pärast õpingute lõppu enam kodukohta tagasi kolida.

Ülikoolide tehnika- ja tehnoloogiaõppekavades on praktiline õpe just parasjagu sobivas tasakaalus teoreetilise ja teaduspõhisega. Nii ka siin, Tartus. Lisaks saab lennukates tudengiprojektides juhendajate käe all ja koos tugevate tiimiliikmetega katsetada üsna pööraseid ideid, nagu päikeseauto Solaride ehitamine. Kõrgkoolis ei õpita mitte ainult tehnoloogiaid rakendama, vaid luuakse soodus pinnas selleks, et tudengid oleksid valmis ise uusi tehnoloogiaid välja töötama.

Võib-olla on leige huvi üks põhjusi see, et tehnoloogiaõpingud pole lihtsad. Eelduseks on väga head alusteadmised loodus- ja reaalainetest. Näiteks maaülikoolis tuleb tehnika- ja tehnoloogiaerialadele õppima pääsuks teha sisseastumiskatse matemaatikas, lisaks kirjutada motivatsioonikiri. See annab ülikoolile kindluse, et tudengi erialavalik on läbimõeldud ja väljalangemisoht keset õpinguid loodetavasti väiksem.

Olgu kuidas on, aga ka Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtted vajavad konkurentsieelise saavutamiseks kõrgelt haritud tehnoloogiainsenere ja meil on võimalused neid ette valmistada olemas. Nüüd on vaja vaid õppuritele õige teeots eriala valikul kätte juhatada.