Seakatku levik Euroopas hoogustub. Paar nädalat tagasi jõudsid meediasse uudised, et sigade aafrika katk on jõudnud Põlvamaal asuvasse suurde seakasvatusse ja seetõttu tuleb 9000 siga hukata.

Eesti Maaülikooli bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop kirjutas 9. augustil ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator, kus sigade aafrika katk levib, kuidas sellele piiri panna ning milline on Eesti Maaülikooli teadlaste roll taudi ohjamisel.

Avaldame mõned katked artiklist ka siin, kuid täismahus lugu "Lõuna-Eestis leviv seakatk võib olla pärit Venemaalt ja Lätist" saad lugeda Novaatorist. 

"Aafrika seakatk on ainult sigadele nakkav väga ohtlik viirushaigus, mille puhkemisel rakendatakse rangeid haiguse kontrolli meetmeid. Sellele kehtib rahvusvaheline teatamiskohustus ning sellega kaasnevad sigade ja nende saadustega kauplemise piirangud. Seega põhjustab aafrika seakatku levik seakasvatussektorile suuri majanduslikke probleeme.

Eesti Maaülikooli teadlaste roll Põlvamaa seafarmi juhtumis on aidata põllumajandus- ja toiduametil selgitada, mis ajal ja kuidas haigus võis jõuda seafarmi. Samuti hindavad nad,  kas on võimalik, et nakkus sealt ka kusagile edasi võis levida. Nende teadmiste põhjal saab amet kavandada edasisi samme viiruse leviku tõkestamiseks. Selleks vaatab Maaülikooli teadlaste meeskond üle nii farmi kui ka loomad ning analüüsib laboriandmeid.

Kui kodusigade hulgas on võimalik nakkuse levikut suhteliselt hästi ohjata, kõrvaldades kiirelt puhangukolded, siis metssigade populatsioonidest on nakkuse kõrvaldamine osutunud seni ülimalt keerukaks. Kuna tegemist on väga surmava haigusega, toob nakkuse levik metssigade seas kaasa kiire metssigade arvukuse vähenemise."

/.../

"Teistest riikidest võib haigus Eestisse jõuda nii inimeste kui ka metssigade kaudu. /.../ Siit ka iga inimese vastutus ja võimalus katku leviku ohjamisel – mitte tuua reisidelt kaasa ega viia reisima minnes kodumaalt kaasa sealiha- ja metssealiha tooteid ja saadusi. Samuti tuleb vältida nende toodete ostmist ja vastuvõtmist kahtlastest allikatest nii välis- kui ka kodumaal. Metsatalus kasvatatud salasiga võib olla väga maitsev, kuid võib põhjustada majanduskatastroofi teisele seakasvatajale, rääkimata kohutavatest kannatustest tuhandetele mets- või kodusigadele kusagil teises riigis."

/.../

"Eesti seakasvatajad on vastutustundlikud ja senine koostöö, teavitamine ning olukorra lahendamine on olnud kiire ja sujuv. Sellele on aidanud kaasa ka asjaolu, et Eestis on sigade väikepidajaid pigem vähe. Sigu kasvatatakse meil enamasti suurtes seafarmides, kus haiguste levikut on lihtsam ennetada.

Põlva- ja Võrumaal metsas marjul ja seenel käijail tuleb aga olla väga ettevaatlik, et samade riietega, millega metsas käidi, ei satutaks sealauta või mindaks ka seenele ja marjule mõnda teise piirkonda. Aafrika seakatku viirus on keskkonnas väga püsiv ja seda on võimalik rõivaste ja jalanõudega edasi kanda, seda ilmselt ka metsakeskkonnas. Selle vältimiseks on vaja riided ja jalanõud pärast metsaskäiku korralikult pesta ja jalanõud ka desinfitseerida. Koroonaajast järele jäänud desoained sobivad selleks hästi."