22. augustil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub piimalehmade sigimisvõimele.

Merle Valdmanni kaitsmisele tulevast doktoritööst "Cytological endometritis in dairy cows: diagnostics, effects on fertility and culling, and associations with metabolic stress" ("Tsütoloogiline endometriit piimalehmadel: diagnoosimine, mõju sigivusele ja praakimisele ning seosed metaboolse stressiga") selgub, et piimalehmade sigivuse parandamiseks tuleb üleminekuperioodil minimeerida metaboolset stressi. 

Piimalehmade halb sigimisvõime ja karjast praakimine on suur probleem, sest kliiniliste haiguste kõrge esinemus piimakarjades on tavaline. Poolteist kuud pärast poegimist tekib ligikaudu 30%-l lehmadest emakapõletik, mida iseloomustab valgete vereliblede, täpsemalt polümorftuumsete neutrofiilide osakaalu suurenemine emakavalendikus – haigus, mida nimetatakse tsütoloogiliseks endometriidiks (tsüto).

Tsütot seostatakse tiinestumise vähenemisega ja karjast sundpraakimise suurenemisega. Tsüto diagnoosimise standardiseerimiseks töötati välja seade, mis võimaldab lehma emakast koguda saastumata materjali tsütoloogiliste ja mikrobioomiliste uuringute tarvis. Selgitati tsüto mõju lehmade sigivusele ja praakimisele ning uuriti metaboolse stressi seoseid tsüto tekkega.

Leiti, et sõltumata kliiniliste haiguste olemasolust vähendas tsüto lehmade tiinestumist ja suurendas praakimisriski. Kliiniliste haiguste ja tsüto kombineerumisel lisandus aditiivne negatiivne mõju. See leid viis järelduseni, et üleminekuperioodi probleemide ja haiguste kaugeleulatuvat negatiivset mõju tiinestumisele ja karjas püsimisele on vähemalt osaliselt võimalik selgitada tsüto olemasoluga.

Korduvpoeginud lehmadel oli tsüto tekke suurem risk 40. poegimisjärgsel päeval, kui neil oli vereplasmas metaboolset stressi peegeldava hormooni insuliinisarnase kasvufaktori-1 sisaldus madal juba kaks nädalat enne poegimist ja/või üks nädal pärast poegimist. Lisaks suurendasid tsütosse haigestumise riski looma poegimiseelne alatoitumus ning poegimisega seotud häired ja haigused.

Loomakasvatajad peaksid piimalehmade sigivuse parandamiseks üleminekuperioodil minimeerima metaboolset stressi ja vältima poegimiseelset alatoitumust ning seeläbi vähendama tsütosse haigestumise riski. Sigimisprobleemidega karjades tuleks erilist tähelepanu pöörata tsüto esinemusele, seda nii poegimisega seotud häirete ja/või kliiniliste haigustega lehmadel kui ka kliiniliselt tervetel loomadel.

Merle Valdmann kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 22. augustil kell 10 Fr. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A-201. Doktoritöö juhendaja on professor Andres Valdmann, oponent professor Geert Opsomer Genti Ülikoolist Belgiast. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.