Möödunud nädal tõi mitu teadet sellest, et Eesti Maaülikooli teadlased on kutsutud ekspertidena osalema mitmetesse olulistesse nõuandvatesse kogudesse.

Nii löövad metsaökosüsteemide professor, akadeemik Veiko Uri ning EMÜ põllumajandusökonoomika vanemteadur ja Maaelu Teadmuskeskus (METK) põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira kaasa Kliimanõukogus, mille ülesandeks on nõustada kliimaseaduse ettevalmistamistel  valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul puudutab ja hõlmab Kliimaseadus otseselt väga paljusid valdkondi nagu energeetika, transport, majandus, elurikkus, ringmajandus. Põhifookustest ning suurima mõjuga valdkondadest lähtuvalt on valitud ka Kliimanõukogu koosseis: nõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks.

Ants-Hannes Viira sõnul annab loodav kliimaseadus väljakutsetele vastamiseks õigusliku raami. "Kevadine põud viimasel kolmel aastal on juba esitanud Eesti põllumajandustootjatele kliimamuutusega kohanemise väljakutse, kuid selge on seegi, et põllumajandus- ja toidusektoril tuleb suurendada oma kliimajalajälje vähendamise ambitsiooni. Sama oluline on muldade hea seisundi tagamine, veekaitse ja elurikkuse hoidmine, sektori ettevõtete konkurentsivõime ja toidujulgeolek. Põllumajandus- ja toidusektor on ühelt poolt lahutamatult seotud maakasutussektoriga (LULUCF) ning teiselt poolt ringbiomajandusega. Seega ootab meid ees kompleksne väljakutse, millele vastamiseks tuleb koondada paljude erinevate valdkondade parimad teadmised ja täita ka lüngad meie praegustes teadmistes. Loodav kliimaseadus annab nendele väljakutsetele vastamiseks selgema õigusliku raami, millega tuleb arvestada paljudes teistes riiklikes õigusaktides ja ka tuleviku põllumajanduspoliitikas," rääkis Viira.

Veiko Uri sõnas, et metsad aitavad kliimamuutusi leevendada. "Metsandusel on nii regionaalselt kui ka globaalselt oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, samas on oluline ka metsade kohanemine muutuvate kliimatingimustega. Metsandus ja puit on lähituleviku rohemajanduse üks alustalasid. Väga oluliseks küsimuseks on metsade hea tervislik seisund, mis tagab nende võime siduda süsinikku, toota puitu ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja intensiivsematele häiringutele – tormidele, põlengutele, erinevatele haiguste ja kahjurite puhangutele," kommenteeris Uri. 

Metsaökoloogia professor ning metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid valiti aga metsanduseksperdina Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse. RMK üheksakohalises nõukogus vahetus viis liiget. Kliimaminister sõnastas kirjas RMK nõukogule ja juhatusele ka riigi ootused RMK tegevusele, tõstes esile RMK mitmekülgset rolli riigimaade haldamisel ja avalike hüvede tagamisel. Lisaks riigimetsa kestlikule ja kliimamuutustele vastupidavale majandamisele on riigi jaoks olulisel kohal kaitsta ja taastada loodus- ja pärandkultuuriväärtusi, korraldada looduskaitsetöid, haldada elurikkust soosivaod ja kliimamuutusi leevendavaid riigimaid, motiveerida ja korraldada looduses liikumist ning tõsta loodusteadlikkust. 

Marek Metslaid ütles, et Eestis on ka tulevikus nii looduskaitsealuseid metsi kui ka majandusmetsi ning just Eesti Maaülikoolis on kõige terviklikumad teadmised metsanduse eri aspektidest. "See on ju igati mõistetav, et maaülikooli metsandusteadlaste kaudu saab RMK nõukokku viia parimal viisil ka metsanduse terviklikku teaduspõhist vaadet. Uurime ja õpetame lisaks metsamajandamise eri aspektidele (alates sellest, millistest seemnetest puid kasvatada, millisele kasvukohale milline puuliik sobib, kuidas hoiduda metsakahjuritest ja suurendada metsade vastupanuvõimet erinevatele looduslikele häiringutele, kuni selleni, millist raieviisi ühel või teisel juhul rakendada) ka metsa ökosüsteemi kui tervikut, samuti looduskaitset. Kahtlemata on maaülikoolis vajalik kompetents metsanduse kui terviku teaduspõhiseks käsitluseks ning valmisolek oma teadmisi ja ekspertiisi jagada," tõdes Metslaid. 

Eesti Maaülikool on biomajanduse valdkonnas Eesti juhtiv ülikool, kuuludes põllumajanduse ja metsanduse erialadel ka maailma parimate ülikoolide hulka, olles 37. kohal (QS World University Rankings by Subject 2023).