9. novembril toimub Tallinnas järvede seisundile keskenduv konverents, mis kannab nime "Kuidas paremini rakendada teadustulemusi järvede seisundi parandamise heaks."

Mageveejärved moodustavad vaid 0,007% kogu Maa veekogusest, kuid on oma kerge kättesaadavuse tõttu enimkasutatud osa sellest. Seega on nad ka inimtegevusest kergesti haavatavad. Lumikatte asendumine talviste vihmadega ning tugevamad sajuhood põhjustavad erosiooni ja suurendavad toiteainete kandumist järvedesse. Suvine soojem vesi ja järve põhjakihtides tekkiv hapnikupuudus soodustavad setetesse kogunenud taimtoitainete vabanemist ja vetikaõitsenguid. Et järvede inimtekkeline eutrofeerumine ja kliimamuutused mõjuvad samu toimeahelaid pidi, tekitades sarnaseid tagajärgi, on nende mõjude analüüsi ja võimalike kaitsemeetmete väljatöötamine keerukas.

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse 70-aastase ajaloo jooksul on meil Eestis tekkinud muljetavaldavad andmebaasid ja põhjalikud teadmised järvede kohta. Seda pagasit on tõhusalt toetanud rahvusvaheline teaduskoostöö. Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti TREICLAKE (2020-2023) eesmärk on järveteaduse edendamine ja teadmiste levitamine Euroopa Liidu magevee uurimise vallas silmapaistvate ülikoolide – Eesti Maaülikooli, Aarhusi Ülikooli ja Jyväskylä Ülikooli koostöös.

Konverents "Kuidas paremini rakendada teadustulemusi järvede seisundi parandamise heaks" võtab projekti tulemused kokku ja toob need otse järvede majandajateni. Muuhulgas tutvustatakse projekti raames valminud strateegiadokumenti Peipsi järve ökosüsteemi seisundi parandamiseks.

Konverents toimub hotellis Meriton inglise keeles, oma soovitusi järvede uurimise ja majandamise alal jagavad ka projektipartnerid Taanist ja Soomest. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema. 

Konverentsi päevakava on leitav SIIN. 

 

This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963.