Täna, 6. oktoobril promoveeris Eesti Maaülikool akadeemilisel aktusel uued doktorid ning audoktori Ulf Magnussoni Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist, jagas tunnustusi ja stipendiumeid. Rohesammu auhinna pälvis maaülikooli doktorant Sharib Khan.

Akadeemiline aktus on ülikooli akadeemilise aastaringi tähtsaim sündmus. Eesti Maaülikooli rektori Ülle Jaakma sõnul oli see sel aastal tavapärasest veelgi pidulikum, sest tähistati ka maaülikooli juubelit, mis on seotud Tartu kõrgema veterinaariakooli asutamisega 1848. aastal. Rektor Jaakma ütles oma aastapäevakõnes, et loomaarstiameti sisu on võrreldes endiste aegadega väga palju laiemaks muutunud. „Viimasel paaril aastal on jällegi olnud põhjust loomaarstiõppest rääkida, sest Eestimaal loomaarste ei jätku. Loomaarstiõpe on aga jätkuvalt meie ülikooli kõige kallim eriala. Oleks mõistlik vähendada ingliskeelset õpet ja keskenduda Eesti vajadusi silmas pidades eestikeelsele loomaarstiõppele,“ tõdes Jaakma. Ta lisas ka, et ülikool saab ja peab olema ühiskonda tasakaalustav jõud, mis pakub tuge kriisidele ja probleemidele lahenduste leidmisel. Kõige paremini saab seda teha valdkondade üleses koostöös. 

Akadeemilise aktuse osaks on alati doktorite ja audoktori promoveerimine. Ka tänavune audoktor on seotud veterinaarmeditsiiniga. Väljapaistvate veterinaarmeditsiini alaste teadussaavutuste ning pikaajalise toetava ja tulemusliku koostöö eest Eesti Maaülikooli teadlastega nimetas ülikooli senat audoktoriks Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli  sigimise professori Ulf Magnussoni. Ulf Magnusson pidas akadeemilise loengu "Antibiootikumide kasutamine ja resistentsuse tekkimine produktiivloomadel – kas murekoht looma- ja rahvatervisele?".

Akadeemilisel aktusel jagatakse ka tunnustusi. Esimest korda andis Eesti Maaülikool välja Rohesammu auhinna, et märgata ja tunnustada neid, kelle tegevus toetab rohearengut. Rohesammu auhinna pälvis Eesti Maaülikooli doktorant Sharib Khan ligniini elektrokeemilise väärindamise eest protoonsete ioonvedelike keskkonnas. Sharib Khani uurimistöö tulemusena on leitud viis, kuidas väga erinäolisest puidutoormest on võimalik saada kõrgväärtuslikke produkte, kasutades selleks spetsiaalselt disainitud ioonseid vedelikke. Nii ei visata või põletata seni väheväärtuslikuks peetud jäätmeid lihtsalt ära, vaid neist sünteesitavatest ainetest saab toota põnevaid materjale ja kemikaale. Rohesammu auhinnale saab esitada üksikisikuid, töörühmi, organisatsioone nii ülikooli seest kui ka rohelist mõtteviisi edendavaid ülikooliväliseid tegevusi, mis seostuvad Maaülikooli mõne tegevusvaldkonnaga.

Teenelise professori aunimetusega pärjati hüdrobioloogia professor Tiina Nõges ning taimekasvatuse ja taimebioloogia professor, akadeemik Ülo Niinemets. See aunimetus omistatakse eriliselt silmapaistvatele professoritele, kes on oma valdkonnas maailma tipus. Eesti Maaülikool andis teenelise professori aunimetused välja esmakordselt.

Eesti Maaülikooli teenetemedali laureaadiks tunnistati rakendusentomoloogia vanemteadur Enno Merivee. Teenetemedaliga tunnustatakse ülikooli töötajaid silmapaistvate saavutuste eest oma töö- ja tegevusvaldkonnas ning isikuid väljastpoolt ülikooli, kellel on märkimisväärsed teened ülikooli ees.

Teaduse populariseerimise auhinna konkursil sai esimese preemia professor Mati Roasto tegevuste sarja „Toiduhügieen ja rahvatervis“ eest. Teine preemia anti lektor Liina Jürisoole linnapuude haljastusega seotud populaarteaduslike tegevuste eest. Kolmanda preemia pälvisid vanemteadur Priit Zingel, vanemteadur Helen Agasild, kaasprofessor Arvo Tuvikene, vanemteadur Lea Tuvikene osalemise eest veeteadusi populariseerivate tegevuste seerias “Eesti veeteaduste populariseerimine“.

Rakendusteaduse auhind läks professor Hardi Tullusele ja nooremprofessor Reimo Lutterile projekti „Lehtpuupuistute produktsiooni suurendamine endistel põllumaadel metsaselektsiooni ja -majandamise abil“ eest.

Ülikoolisisese koostööprojekti auhind anti rakendusteadusliku uurimuse „Heintaimiku fungitsiididega töötlemise mõju silo mükotoksiinide sisaldusele, fermentatsioonile ning lüpsilehmade jõudlusele, piima kvaliteedile ja ohutusele“ eest töörühmale, kuhu kuulusid professor Meelis Ots, nooremteadur Andres Olt, lektor Kaire Loit, peaspetsialist Britt Puidet, professor Tõnu Püssa ja peaspetsialist Linda Rusalepp.

Aasta õppejõuks valiti toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto üliõpilaste tagasiside ja innovaatiliste õppemeetodite rakendamise eest.

Aasta täienduskoolitajaks sai avatud ülikooli ja instituutide ettepanekul Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate õppetooli lektor, doktorant Heino Pihlap.

Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse ettepanekul on 2023. aastal aasta vilistlane Tõnu Post. 

Välja anti Joosep Tootsi Fondi stipendiumid.

Baltic Agro stipendiumid. Villem Rehkalt „Varakevadine vedela fosforväetisega väetamise mõju saagile ja saagi kvaliteedile", Marian Põldmets "Antagonistlikel mikroorganismidel baseeruvate biopreparaatide kasutamine taimepatogeenide populatsioonide mahasurumise"

Riigimetsa Majandamise Keskuse Endel Laasi nimelised stipendiumid – Reeno Sopp, Karin Kütt.            

Riigimetsa Majandamise Keskuse Heino Tederi nimelised stipendiumid – Risto Kiisk, Karel Kaja.

Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium – Johanna Piibor.            

Reginett stipendium – Tõnis Kuusk.                                                     

Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli stipendium – Mart Vaino.

Noore loomaarsti-loomakasvataja stipendium ja preemia. Stipendium – Katrin Kahu, preemia – Kristi Männamets.                

PetCity stipendiumid: Carolina Kass, Kelly Hiietamm, Rauno Kivimägi, Mari-Liis Oberg, Oliivia Ossipov, Kristel Rjabov.         

Eesti Maaülikooli vilistlaskogu stipendiumid. 1. preemia Karina Paškovitš, 2. preemia Kelly Hiietamm, 3. preemia Maare Mõttus.                                        
Eesti Maaülikooli Ukraina stipendium – veterinaarmeditsiini tudeng Kyrylo Tymoshenko.

Akadeemilisel aktusel esinesid muusik Mari Kalkun ning Eesti Maaülikooli meeskoor Gaudeamus.