26. septembril leidis aset oluline sündmus Brüsselis, Euroopa Liidu Helsingi esinduses, kus toimus seminar pealkirja all „Multifunktsionaalne metsandus“. Nimetatud seminar oli kolmas PROFOR-võrgustiku üritus Brüsselis.

Vaadeldava seminaride sarja ja PROFOR-võrgustiku taga on Põhja- ja Baltimaade metsateadlaste ühisinitsiatiiv meie regiooni metsanduse ja metsateaduse tutvustamisel. Võrgustikku kuuluvate riikide loetelus on Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti ja Leedu. Võrgustiku koordinaatoriks on Mika Mustonen Soomest ja ideeliseks mootoriks on Lars Högbom Rootsi Metsainstituudist.

Euroopa kultuuri ja majandusruumi kujundamisel on möödapääsmatu erinevate regioonide huvide ja iseärasuste väljatoomine ja rõhutamine. See kehtib eriti metsanduses: ökosüsteemid on väga erinevad Eestis või Kreekas, Lätis või Hispaanias jne. See tuleb selge ja arusaadava eeldusena poliitikakujundajatele töölauale asetada. Seminaril osalejad said ülevaate suundumustest ja olulistest probleemidest Põhja- ja Baltimaade metsanduses.

Mõttevahetusse kaasati EU tippametnikud, kellel on öelda kaalukas sõna metsapoliitika kujundamisel. Arutuse all oli trilemma, mis on tekkinud erinevate metsakasutuse viiside valimisel ja seadistamisel. Trilemma all mõistame kolme erineva valdkonna – sotsiaalsfääri, majanduse ja looduse – tasakaalustamise vajadust.
Nimekatest esinejatest olid kohal prof. Johanna Buchert (Soome Loodusvarade Keskuse President), Elsi Katainen (Euroopa Parlamendi saadik, videosilla kaudu) ja Martins Kreitus (Läti Saadik Euroopa Parlamendi juures).

Väga tähtis oli osa mis puudutas looduslikku mitmekesisust ja metsade säästlikku majandust. Eesti maaülikoolist osalesid üritusel metsaökoloogia teadur Floor Vodde, nooremteadur Kristiina Palm-Hellenurm ja vanemteadur Kalev Jõgiste. Dr Floor Vodde ettekanne (kaasautor Daiga Zute Lätist) käsitles loodusliku mitmekesisuse küsimusi. Oluline on mõista, et muutuva kliima tingimustes kujundavad ökosüsteemides esinevad häiringud väga palju meie tuleviku metsade ilmet. Majandamise üksikasjadest tekivad mitmed uued vaated ja nõuded metsade dünaamikale. Oluliseim sellest on õige puuliigi valik, mis vastavalt kliimastsenaariumile oleks elujõuline ka saja aasta pärast. 
Seminar osutus aktiivseks mõttevahetuseks ja inspiratsiooniallikaks kõigile osalejatele.