Eesti Maaülikool ja teaduspõhine biotehnoloogia ettevõte Power Algae uurivad koos Islandi teadusasutusega Matís ning Assooride Ülikooliga Portugalist BlueBio projektis võimalusi vetikate kasutamiseks ringbiomajanduses.

Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professori Timo Kikase sõnul kasutatakse maaülikooli laboris ning ka projektipartnerite juures Assoori saartel vetikate toiduks korstnagaase. „Eesti kui endiselt suurtes mahtudes põlemisprotsessides sooja ja elektit tootev maa vajab süsihappegaasi emissioonide ohjamiseks lahendusi. Mikrovetikad, kes seovad väga kiiresti suurel hulgal süsihappegaasi, võiksid olla sellele probleemile lahenduseks,” ütles Kikas.

Korstnagaasi tarbinud vetikatest toodetakse seejärel kalatoitu. Just nüüd, 2023. aasta sügisel, alustab Islandi projektipartner noorte forellide ja lõhede toitmist selle kalatoiduga. Järgnevad laborikatsed, et vaadelda, millist mõju see toit kaladele avaldab. „Projekti tulemused võivad anda meile aimu, kas sellise mikrovetikate suurtootmise saaduseks võiks olla toiduahela tipus ka inimestele sobilik söögipoolis,” selgitas Timo Kikas.

Augusti lõpus oli Tartus Eesti Maaülikoolis konsortsiumi töökoosolek, kus vaadati üle projekti hetkeseis. Vítor Manuel da Costa Gonçalves, Assooride Ülikooli kaasprofessor ütles kokkusaamisel, et kuna projektipartneritel on erinevad kogemused, oskused ja pädevusvaldkonnad, siis on koostöö olnud väga hea. Projekti mõjusus tuleneb ka sellest, et katsebaasid on nii Atlandi ookeani põhja- kui ka keskosas.

BlueBio projekt “Microalgae in IT” algas 2021. aastal ning lõppeb 2024. aastal, projekti elluviimist toetab Euroopa Liidu Horisondi programm.