Paljudel parasiitidel on oluline mõju peremeesorganismi tervisele, mis kohese ravi puudumisel võib lõppeda kandja surmaga. Teised parasiidid panustavad pigem pikale lõppmängule, näitab Eesti ja Rootsi teadlaste poolt avaldatud hiljutine uuring.

Analüüsides peremeesorganismi geenide regulatsiooni, näitasid Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli uurijad esmakordselt, et ahvena maksas tsüste moodustava paelussi Triaenophorus nodulosus eduka sigimise strateegiaks on peremeesorganismile minimaalselt kahju tehes oodata kannatlikult, millal röövkala (haug) tema peremehe alla neelab. Seejärel saabub "õnn" parasiidi õuele ning haugi soolestikus areneb välja täiskasvanud T. nodulosus, kes hakkab usinalt munema, et jätkata oma sugu ja keerulist elutsüklit. Sestap kehtib vähemalt selle parasiidi kohta vanasõna: tark ei torma.

Selleks, et hinnata parasiidi mõju peremeesorganismi talitlusele uurisid teadlased enam kui 15 000 geeni aktiivsust nakatunud ja mittenakatunud ahvenatel, kasutades uue põlvkonna sekveneerimisel põhinevat tehnoloogiat, mida tuntakse RNA-Seq nime all. Kasutatud tehnoloogia võimaldab hinnata geenide aktiivsust RNA molekulide tasemel.
Oma üllatuseks leidsid uurijad ainult käputäie ahvena geene, mille ekspressioon oli parasiidist mõjutatud. Parasiidi poolt mõjutatud ahvena geenide aktiivsus põrnas oli seotud peremeesorganismi immuunsüsteemiga, samas kui maksas avaldunud geenid olid seotud erinevate metaboolsete funktsioonidega. "Huvitaval kombel on varasemad uuringud näidanud, et mitmed meie poolt leitud geenid mängivad olulist rolli ka teiste maksaparasiitide puhul nii mäletsejatel kui hiirtel, mis viitab nende sarnasele funktsioonile," ütles uuringu esimene autor, nooremteadur Konrad Taube Eesti Maaülikoolist.

Varasemate teadustööde autorid on oletanud, et parasiit võib kasu lõigata vaheperemeheks oleva ahvena füsioloogilise seisundi nõrgestamisest, muutes selle haugile kergemaks saagiks, ütles Taube. „Kui aga ahven sureb enne, kui haug ta nahka paneb, ei kujuta see endast T. nodulosuse jaoks soodsat lõpptulemust." Seetõttu on parasiidi huvides ka see, et tema vaheperemees elaks piisavalt kaua, et oma elu haugi lõugade vahel lõpetada.

Parasiidi edukuse pandiks on seega tasakaalu leidmine peremehe ärakasutamise ja välja kurnamise vahel ning paelussil on põhjust soovida oma vaheperemehele pikka iga. "Meie uuringu tulemused illustreerivad ka ilmekalt, et mitte kõik silmale nähtavad parasiidid ei avalda olulist mõju peremeesorganismi seisundile ja geenide regulatsioonile," tõdes Taube.

Käeasolevat uuringut juhtisid professor Anti Vasemägi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli veeressursside osakonnast ja Dr. Kristina Noriekiene Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetoolist. Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas International Journal for Parasitology: Parasites and Wildlife. Projekti toetasid Eesti Teadusnõukogu, Kristjan Jaagu Fond ja Rootsi Teadusnõukogu.
Taube K, Noreikiene K, Kahar S, Gross R, Ozerov M, Vasemägi A (2023) Subtle transcriptomic response of Eurasian perch (Perca fluviatilis) associated with Triaenophorus nodulosus plerocercoid infection. International Journal for Parasitology: Parasites and Wildlife, 22, 146-154.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2213224423000767