Suurel osal Eesti Maaülikooli linnakust jäeti kevadel muru niitmata, et ligi 30 hektariline ala põhjalikult läbi uurida. Eesmärk oli teada saada, millised liigid linnakus elutsevad ja millised alad on kõige elurikkamad. Oktoobri alguses toimunud elurikkuse seminaril tutvustati tulemusi. 

Linnaku elurikkust hinnati sel kevadsuvel mitmes jaos ja suur liikide loendamise päev oli loodusvaatluste maratoni ajal 10. juunil, kui linnakusse olid liike määrama oodatud kõik huvilised.

Kokku loendati 304 liiki selgrootuid, neist kõige huvitavamad on jooksiklane, Eesti esmaleid seenesääsklane ja paberisoomukas. Leiti 15 erinevat kimalaseliiki (mis on 50% Eesti liikidest), neist 11 on III kaitsekategooria all.

Selgroogsete hindamisel märgiti üles 5 konna-, 14 imetaja- ja 106 linnuliiki. 

Linnakus kasvab 230 omamaist rohttaime liiki. Kõige liigirikkam (124 liigiga) on maaülikooli Metsamaja ümbrus. Seal on erineva valguse ja varjuga alasid, niiskemaid ja kuivemaid piirkondi. Järgnevad 120 liigiga veterinaaria hoonetekompleksi ümbrus ja peamaja. Oluliseks leiuks on kolmanda kaitsekategooria liik laialehine neiuvaip, mida kasvab nii metsamaja D-korpuse juures kui ka veterinaaria hoonete kõrval oleval rohumaa serval. Lisaks kasvab Metsamaja ümbruses ka kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluv karulauk. 

Samblikke loendati 80, millest 5 on vääriselupaiga tunnusliigid. Lisaks kasvab linnaku kuuel puul kaitsealune liik – rohe-tilksamblik. Erinevaid samblaid määrati 51 ja seeneliike 64. Seened kühmtagel ja harunev korallnarmik kuuluvad punasesse nimestikku. Leiti ka mõru kivipuravik, mis on teise kaitsekategooriasse kuuluv mükoriisne seeneliik.

Üksikpuid kasvab linnakus kokku 417, puittaimeliike 110 ja neist puuliike 73. Esindatud on ka III kaitsekategoorias nimetatud künnapuu. Kodumaiseid puuliike on linnakus 22, puudub vaid harilik jugapuu. Tulemuste analüüsist selgub, et põõsaliike võiks rohkem olla ja tähtis on puude õigeaegne hooldus. 

Elurikkuse hindamine võeti plaani selleks, et kujundada ülikooli vahetu ümbrus võimalikult nutikalt, keskkonnasõbralikult, arvestades seejuures inimeste soove. Ülikoolilinnak peaks toetama õppimist, töötamist ja vaba aja veetmist, olles samas mitmekesine, ilus ja funktsionaalne.

Seminari kordust saab vaadata siin.