Volatolüümia kui teadussuund uurib lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mida eritavad bioloogilised süsteemid. Sellel on suur roll ka (veterinaar)meditsiinis ja tervishoius, sest lenduvate orgaaniliste ühendite mõõtmine võimaldab paremini tuvastada haigustunnuseid. Tänu sellele saab täpsema ülevaate haige seisundist, see lihtsustab diagnoosi panemist ning haiguse kulu edasist jälgimist.

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid eritub näiteks hingeõhust, uriinist, verest, süljest, väljaheiteist, nahast, juustest, rakkudest jne. Nende ühendite mõõtmiseks on mitmeid tehnikaid nii analüütilise keemia kui ka tajusüsteemide vallas, näitena võib tuua n-ö elektroonilise nina.

Eesti Maaülikooli veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli vanemteaduri Septimiu-Radu Ionescu sõnul kasutatakse meil haiguste biomarkerite ehk tunnuste leidmiseks lenduvatest ühenditest gaasikromatograafia mass-spektromeetria (GC-MS) tehnoloogiat. “See on üks osa maaülikooli teadustööst ühe tervise (One Health) valdkonnas, sest uuritakse nii inimeste kui ka loomade tervist ja saadakse teadmisi muu hulgas nende omavaheliste seoste kohta, et leida võimalusi haiguste ennetamiseks,” selgitas Ionescu.

Eesti Maaülikooli teadlased on seotud mitmete lenduvate orgaaniliste ühendite alaste uurimisprojektidega. Näiteks uuritakse koerte troopilisele haigusele (canine leishmaniasis) iseloomulikke lenduvaid biomarkereid koerte hingeõhust ja karvadest. Ionsescu selgitab, et ühes teadusprojektis püütakse jälile jõuda malaaria ning erinevate vähkkasvajate esinemisele: “Uurime, milliseid lenduvaid ühendeid eritavad patsinentide vähirakud ning samuti milliseid estratsellulaarseid osakesi leidub patsientide veres ja uriinis. Teises uuringus aga vaatleme, milliseid lenduvaid ühendeid eraldavad embrüod kehavälise kunstliku viljastamise järgselt. Katsetesse on kaasatud nii inimeste kui ka veiste embrüod ja eesmärk on selgitada välja kõige elujõulisema embrüo tunnused,” tõi Ionescu näiteid volatolüümia rakendusvõimalustest tänapäeva humaan- ja veterinaarmeditsiinis.

18. oktoobril said Eesti Maaülikooli ja Saksamaal asuva Ulmi ülikooli teadlased kokku Tartus, et valmistuda ühiste volatolüümia-alaste uurimuste käivitamiseks. Maaülikooli teadlaste huvi koostöö vastu on suur, sest kogemused, teadmised ja tehniline baas on ülikoolides erinevad ja see võimaldab uurimissuundi laiendada.

Teaduskoostöö kavandamist projektis “Volatoloomilised lähenemised rakendusmeditsiinis” (“Volatolomic approaches in translational medicine”) rahastab Baltimaade ja Saksamaa ülikoolide kontaktbüroo kaudu Saksamaa akadeemilise vahetusteenistus (DAAD), kaasates selleks Saksamaa Liitvabariigi välisvahendeid.