16. jaanuaril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub aedmustikate säilitamisele. 

Angela Koorti kaitsmisele tulevast doktoritööst "The effect of fertilizing and modified atmosphere storage on blueberry (Vaccinium spp) fruit quality" ("Väetamise ja modifitseeritud atmosfääris säilitamise mõju aedmustika (Vaccinium spp) viljade kvaliteedile") selgub, et sõltumata genotüübist mõjuvad modifitseeritud atmosfääriga pakendid maitseomadustele. 

Aedmustikad (Vaccinium spp) kasvavad happelisel mullal ja seetõttu on mustikakasvatus üheks võimaluseks vähendada turbatootmisest mahajäetud turbaalade negatiivseid keskkonnamõjusid. Mahetoidu tootmine ja tarbimine on üks tõusvaid trende. Eelnevad katsed aedmustikaga freesturbaväljadel on läbi viidud mineraalväetistega, mistõttu on oluline leida maheväetised, mis sobivad aedmustika kasvatamiseks ja on alternatiiviks mineraalväetistele.

Mustikate turustamisel on oluline kvaliteedi säilitamine ja samuti säilitusaja pikendamine. Modifitseeritud atmosfääriga pakendite abil vilja sensoorsete ja biokeemiliste omaduste säilitamine on üheks võimaluseks mahedalt kasvatatud aedmustikale lisaväärtuse andmiseks.

Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada: 1) erinevate orgaaniliste väetiste mõju poolkõrge mustika ‘Northblue’ kasvule, saagikusele ja saagi biokeemilisele koostisele mahajäetud freesturbavälja tingimustes; 2) modifitseeritud atmosfääriga pakendite mõju mahedalt kasvatatud ahtalehise ja poolkõrge mustika ‘Northblue’ saagi välisele kvaliteedile ja biokeemilisele koostisele. Katse tulemused poolkõrge mustika sordiga ’Northblue’ näitasid, et mereadru sisaldav väetis Biolan 4–1–2 tagas aastate lõikes stabiilsema saagi ja ei mõjutanud oluliselt mulla pH-d ja seetõttu saab seda tüüpi väetist soovitada alternatiivina mineraalväetiste asemel.

Maheväetis Algomin, mis põhineb merevetikal Lithothamnium calcareum, tõstis mulla pH–d kuni 5.2-ni ja pidurdas taimede kasvu juveniilses kasvufaasis, mistõttu ei sobi aedmustika väetamiseks. Kanasõnnikut sisaldavad väetised tagasid sarnase vegetatiivse kasvu ja saagi võrreldes mineraalväetisega. Võrreldes väetamisega, oli kasvuaastate ilmastikul olulisem mõju mustikate biokeemilisele koostisele.

Orgaanilistest väetistest tagas mereadrul põhinev Biolan 4–1–2 mustikates sarnase polüfenoolide sisalduse võrreldes mineraalväetisega. Säilituskatse tulemustest selgus, et modifitseeritud atmosfääriga pakend Xtend® pikendas ahtalehise mustika säilivust 15 päeva võrra ja poolkõrge mustika saagi säilivust 9 päeva võrra võrreldes tavaõhus säilitamisega. Modifitseeritud atmosfääriga pakend LDPE ei pikendanud säilivust ahtalehise mustika puhul, kuid poolkõrge mustika saak säilis 9 päeva võrra kauem. CO2 oli katse lõpuks kõrgem Xtend® pakendis võrreldes LDPE pakendiga.

Sõltumata genotüübist mõjusid mõlemad modifitseeritud atmosfääriga pakendid maitseomadustele. Marjad muutusid hapumaks, mida näitas mahla kuivaine ja tiitritavate hapete suhtarv, mis vähenes katse lõpuks mõlemas modifitseeritud atmosfääriga pakendis võrreldes tavaõhus säilitamisega. Antotsüaanide sisaldus suurenes säilitamise jooksul kõikides katsevariantides. Genotüüpide erinevus tuli välja saagi väliste kvaliteedi näitajate puhul, kus poolkõrge mustika viljad olid võrreldes ahtalehise mustikaga vähem närtsinud ja tugevama viljalihaga.

Tulemuste põhjal võib aedmustikate säilitamiseks soovitada Xtend® pakendit, kuna see aitas pikendada mõlema genotüübi mustikate säilivust. Keskkonna jätkusuutlikku majandamist arvestades on oluline uurida plastikpakendite asendamiseks võimalikke biolagunevaid alternatiive ning arvestada sealjuures genotüüblisi eripärasid pakendite valikul.

Angela Koort kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 16. jaanuaril kell 11.15 Fr. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Kadri Karp, dr Marge Starast, professor Ulvi Moor ning oponent dr Inger Martinussen (Norwegian Institute of Bioeconomy Research). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.