Eile pälvis avalikkuse tähelepanu juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, toome siinkohal välja Eesti Maaülikooli kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.
• Nii palju, kui praegu meie vaatluste põhjal teada on, õnnestus angerjamaimude asustamine Võrtsjärve edukalt, kuid osa Jõgevamaa järvedesse (Saadjärv, Kuremaa järv) asustatud kalamaimudest hukkus.
• Kalade hukkumise põhjuseks ei ole otseselt nende ümberasustamise aeg ehk talvine külm ilm. Maimusid saab edukalt ümber asustada ka talvel ja seda on varem tehtud palju kordi.
• Omad riskid kalade ümberasustamisel on igal aastaajal. Talvel on suurem risk temperatuurišokiks, kuid seda saab inimene hea planeerimisega ära hoida. Kevadel asustatavatele maimudele kujutab aga suurt ohtu kisklus – klaasangerjad on röövkaladele ja kajakatele magustoiduks. Talvel seevastu kaitseb kalamaime kajakate eest järve jääkate ning röövkalad ei toitu aktiivselt.
• Sel korral said otsustavaks ümberasustamisel tehtud vead. Kalade hukkumise kõige tõenäolisemaks põhjuseks oli see, et klaasangerjate transportimiseks Võrtsjärve äärest Jõgevamaale lisati kaladele teadmata temperatuuriga, aga kindlasti hapnikuvaest kraanivett. Kohal olnud kalateadlastega sel teemal nõu ei peetud.
• Just jaanuaris ja veebruaris on Prantsusmaal klaasangerjate püügiaeg ning ainult siis saabki neid sealt osta. Nagu juba eespool öeldud, tuleb seda teha nii, et riskid kalade hukkumiseks oleks võimalikult hästi maandatud.
• Angerja arvukus maailmas on tõesti drastiliselt vähenenud. Asustamise osas on vastakaid arvamusi. Euroopa Liidu nõukogu 2007. aasta otsus on välja toonud asustamise kui kaitsemeetme. Võrtsjärv ja veel mõned Eesti väikejärved on angerjale suurepärased kasvukohad ja nii võib öelda, et liigi säilimisele võib maimude asustamine meie järvedesse olla pigem positiivse mõjuga. Probleemiks on pigem kogu maailmas toimuv klaasangerjate massiline illegaalne püük ja eksport Aasiasse.