24. jaanuaril kogunes sadakond Eesti Maaülikooli õpetamisest ja õpetamisteemadest huvitatud töötajat taas kord meie Tehnikamaja kaldauditooriumisse, et üheskoos arutleda õpetamise üle ülikoolis.

Õppeosakonna juhataja Ina Järve sõnul oli seminari teemavaliku ajendiks see, et ülikoolis kuuleb üsna sageli ütlemisi, mis on seotud õpetamise vähese väärtustamisega. Õpetamist võetakse iseenesest mõistetavana ning sellel pole piisavalt kaalu atesteerimisel, teadusnäitajad ja publikatsioonid on olulisemad kui õpetamine jne. Seepärast tunduski, et vajame ühist arutelu, mida peaks ülikool õpetamise väärtustamiseks ehk õpetamise olulisuse esile toomiseks teisiti tegema.

Päeva esimene pool keskendus ülevaatele õpetamise hetkesesisust Eesti Maaülikoolis. Ina Järve andis ülevaate õppevaldkonna statistikast. Heameelt saab tunda selle üle, et üliõpilaste vastuvõtul tehtud muudatused tunduvad kandvat juba vilju ning toovad meile motiveeritumad ja tublimad kandidaadid. Seda on näha näiteks veterinaarmeditsiini õppekaval. Õppeprorektor Enda Reintam selgitas kuulajatele, millise valemi järgi riik ülikoolidele tulemusraha jagab ja millised on maaülikooli tulemusnäitajad. Ka instituutide esindajad andsid ülevaate õpetamisega seotud teemadest, rääkides tunnustamisest, õppejõudude arvamustest õpetamise kohta ning planeeritud õppearendustegevustest.

Seminari pärastlõunane osa keskendus juba konkreetsemalt õpetamise teemadele, alustades inspireerivatest ettekannetest aasta õppejõult 2023 Mati Roastolt ja loodusturismi õppekava juhilt Marika Koselt. Sellele järgnes arutelu rühmades, kus käsitleti atesteerimise, õppekorralduse, õppejõudude koormuse, väärtustamise, toetamise teemasid ja muid aspekte. Kõlama jäi muu hulgas, et akadeemilise töötaja töö koosneb sedavõrd erinevatest komponentides, alates teadusest ja õpetamisest lõpetades oma valdkonna populariseerimise ja õppekavade arendamisega ning seda kõike tuleks nii hindamistel kui ka koormuste planeerimisel arvesse võtta.

Ina Järve ütles, et seminaril kõlanud mõtted ei jää kindlasti kuskile lauasahtlisse seisma. „Võtame seminaril räägitu kindlasti arvesse õppevaldkonna arendamisel. Nagu meie õppeprorektor juba päeva avasõnades ütles, saab õpetamisel saavutada häid tulemusi siis, kui kõikide silmad säravad,“ võttis Järve seminari tulemused kokku.