Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel vaagisid reedel eri alade eksperdid üle Eesti taas lähemalt, kuidas teha terminitööd ja millised on tänapäevased keelekogud.

Terminipäevak "Terminitööst keelekogudes" algas Vikipeedia terminivõistluse võitjate nimetamisega. Enim artikleid tuli Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilastelt, välismaa ülikoolidest oli esindatud Cambridge’i Ülikool. Lisaks kõrgkoolidele osalesid võistlusel gümnasistid Narva Keeltelütseumist ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Kokku laekus 217 artiklit 24 võistlejalt, sh maaülikoolist. Viljakaima ja sisukaima kirjutaja auhinna said Darja Lavõgina (Tartu Ülikool) ja Eve Valper (Eesti Kunstiakadeemia), sisukaima ja selgekeelseima kirjutaja auhinna pälvisid Mai Raet (Tallinna Ülikool), Viivika Eljand-Kärp (Tartu Ülikool) ja Keili Krabbi (Hugo Treffneri Gümnaasium).

Võistluse ühe korraldaja Helika Mäekivi kinnitusel on aga kogu võistluse suurim võitja lugeja, kes saab sisukas ja selges keeles osa sellest uuest ja huvitavast, mis teaduses toimub. Mai Raet sõnas, et osalemisel on palju positiivseid külgi: "julgustaksin kõiki, kel vähegi huvi ja tahtmist, järgmistel võistlustel kaasa lööma. Lisaks individuaalsele lõbule edendatakse ühtlasi kõike muud head nagu eestikeelne teadus, erinevate uurimisteemade nähtavamaks tegemine ja usaldusväärse info levitamine."

Eve Valper lisas: "Nõustun terminipäevakul kõnelejaga – omavahel saavad erialainimesed ka võõrkeeli ja tsitaatsõnu kasutades suheldud, aga hariduses kasutavad õpetajad eestikeelseid termineid, mis õppijate keele- ja mõisteruumiga haakub. Noored on meistrid omal käel igasugust infot leidma, toogem see siis käeulatusse emakeelsena ja süsteemsena." Järgmine terminivõistlus on juba oktoobris.

Terminipäevakut avades märkis Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, et meil tuleb oma keelt arendada vastavalt maailma muutumisele ja kasvavale teadmiste mitmekülgsusele. Emakeelse terminoloogia arendamisel on oluline järjepidevus. Tähtis on kujundada hoiakuid, sest kui õppejõud ei hooli korrektsest erialasest eesti keelest ega pea seda oluliseks, siis ei tee seda ka üliõpilased. 

Teaduskeele levikuks on vajalik terminite kättesaadavus digitaalses keskkonnas, mis ühtlasi annab võimaluse järjepidevaks ja süsteemseks täiendamiseks. Jaakma kinnitas, et meil on palju aktiivseid terminikomisjone, keda tänada erialasõnastike loomise eest.

Oskussõnade mõistepõhist haldamist Eesti Keele Instituudi keskkonnas Ekilex ja teistes baasides, sh Euroopa Liidu asutuste kogus IATE käsitlesid Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesti keele osakonna peaterminoloog Signe Cousins, EKI terminoloog Kairi Janson, maaülikooli lektorid Toomas Kõiv (limnoloogiasõnastik) ja Toomas Kukk (botaanikasõnastik), infoturbeekspert Anto Veldre (portaal AKIT), Tallinna Ülikooli dotsent Helin Puksand (haridussõnastik) ja TÜ kaasprofessor Daisy Volmer (farmaatsiaterminoloogia andmebaas).

Terminipäevaku sõnum oskussõnavara digitaalse kättesaadavuse vajalikkusest ja järjekindlast arendamisest kõlas nii ettekannetes kui ühisarutelus. Terminipäevaku korraldasid Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool).