Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise professor Eve Veromann pälvis riikliku teadustöö aastapreemia eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustöö eest.

Aastapreemia tõi Eve Veromannile uurimistööde tsükkel „Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses“. Selle raames uuris Veromann rapsikasvatust, st ennekõike võimalusi rapsi kahjurite leviku piiramiseks. Raps on üks intensiivsemalt majandatavaid kultuure Euroopas. Sünteetilistel vahenditel põhinev tõrje on kaasa toonud selle, et peamised rapsi kahjurid on muutunud kahjuritõrjevahendi vastu resistentseks, aga kasulike lülijalgsete arvukus on põllumajandusmaastikul vähenenud. Eve Veromann ongi töötanud välja viisi kahjurite hävitamiseks kasutades kaheahelalisel RNAl (dsRNA) põhinevat geenivaigistusprotsessi, mis on liigispetsiifiline ja tõhus uudne tõrjeviis. Sobiv RNA tapab Euroopa peamise rapsikahjuri, naeri-hiilamardika, nii mikrokoguse süstimise kui ka sissesöötmise kaudu, kuid on kahjutu kõigile teistele. Vähem väetist aitab mardika looduslikke vaenlasi. Mitmete kahjurite vastu töötavad tõhusalt kaneelikoore ja köömne eeterlikud õlid. Põldude rohtukasvanud servad on tolmeldajate mõnusad elupaigad ja panustavad ka kahjuritõrjesse.

Eve kolleeg, taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd ütles, et Eve on väga põhjalik ja töökas inimene ning seda auhinda väga, väga väärt. "Lisaks õppe- ja teadustööle on Eve ka ühiskondlikult aktiivne ning osaleb mitmete töörühmade ja nõukogude töös nii Euroopas kui ka Eestis," ütles Marika Mänd kolleegi tunnustamise üle siirast rõõmu tundes.

2018. aastal pälvis Eve Veromann Eesti Maaülikooli teenetemedali. 2007. aastal tunnustati teda diplomiga üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas doktoriõppe kategoorias.

Eesti Vabariigi teadustöö astapreemia suurus on 20 000 eurot. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames 21. veebruaril.