11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist päeva "Naised teaduses", mille eesmärk on esile tõsta ja tunnustada naisteadlasi ning julgustada noori naisi teadlase karjääri valima. Eesti Maaülikoolis panustab ligi 30 naisdoktoranti ja -doktorit metsandusteadusesse. Rahvusvahelise päeva puhul soovime esile tõsta kaht võimekat naisteadlast, kes mõlemad uurivad metsaökosüsteeme, aga seda eri suunadest. Oma kogemusi jagavad Tea Tullus ja Diana Laarmann.

 

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool: Metsakasvatuse teadur Tea Tullus

"Minu uurimisvaldkonnaks on metsataimed. Uurin nende reaktsioone muutuvatele keskkonnatingimustele, näiteks raie-järgselt. Samuti analüüsin faktoreid, mis mõjutavad metsaelustiku taastumist endisel põllumajandusmaal kasvavates metsades. Rohkem kui pooled Eesti metsad on esimese põlvkonna puistud endisel põllumajandusmaal, kus metsale iseloomulik elustik kujuneb välja aega mööda. Mind huvitab, mis on selles protsessis võtmetegurid. Samuti õpetan metsataimede tundmist tudengitele.

 

Keskkooli lõpetades arvasin, et töötan tulevikus ajalooõpetajana. Järgnevatel õpinguaastatel sai aga selgeks, et tahan end teostada valdkonnas, millel on võrreldes humanitaariaga rohkem praktilisi väljundeid. Järgnes kannapööre metsandusse, mille praktiline, inimese ja looduse koostööd eeldav iseloom köidab mind tänaseni. Metsanduses rakendavatel praktikatel on ka sageli pikk ajalugu ning ajaloolisi kogemusi tuleks osata väärtustada. Metsateadusega tegelema motiveerib mind võimalus katsetada ja hinnata praktiliste metsamajanduslike tegevuste mõju elusloodusele, analüüsides, kas ja kuidas peaks praktikaid muutma, et toetada metsataimede liigirikkust."

 

Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool: metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessor Diana Laarmann

"Lühidalt öeldes uurin metsaökosüsteemide mitmekesisust, aga laiemas mõttes keskendun erineva majandamisrežiimiga puistutele – alates põlismetsadest, kus inimmõjud puuduvad, kuni väga tugeva inimmõjuga puistuteni. Viimased hõlmavad näiteks endistele põlevkivikarjäärialadele rajatud puistuid. Samuti uurin metsade looduslikkuse taastamise võimalusi – mida me saame teha või kuidas teisiti toimida, et luua mitmekesisemaid metsi.

 

Kõrghariduse omandamisega alustasin tavapärasest hiljem, pärast pere loomist ja laste sündi. Õpinguid alustasin oma sisemisest soovist omandada uusi ja huvitavaid teadmisi. Bakalaureusekraadi õpingud möödusid kaugõppes ning teadusmagistrantuuris töötasin juba ülikoolis projektijuhina. Kellel on ülikoolis töökoht, see leiab, et doktorantuurist ei pääse – minul kulus seitse aastat, et kraad kätte saada. Mida enam õpid, seda selgemaks saab, kui vähe sa tegelikult tead, ja just seetõttu soovin pidevalt oma teadmisi täiendada. Ja mis oleks selleks parem koht kui teadusmaailm. Mulle väga meeldib minu töö ja tudengite õpetamine - tulen igal hommikul siia rõõmuga ja särasilmselt.

 

Bakalaureuseõpingute ajal mõtisklesin selle üle, et sooviksin tulevikus olla sama tark teadlane ja karismaatiline õppejõud nagu on Katrin Heinsoo. Teine eeskujulik naisteadlane on Mari Moora, kelle sõbralikkus, laialdased teadmised, suurepärased suhtlemisoskused ning kõrge teadustase on imetlusväärsed. Ta on igale naisteadlasele suurepäraseks eeskujuks, kinnitades vanasõna tõesust: "Kes palju teeb, see palju jõuab".

 

Sel teekonnal on kõige keeruliseimaks ülesandeks osutunud töö- ja pereelu ühildamine, eriti ajal, mil lapsed olid väikesed. Tänu toetavale abikaasale olen saanud karjääri teha – käinud arvukatel tööreisidel ja suveperioodil välitöödel, lisaks kippusid venima õhtud ja nädalavahetused arvuti või raamatute seltsis. Ja muidugi, meestekeskses valdkonnas enda hääle kuuldavaks tegemine on nõudnud palju aega ja vaeva!

Minu sõnum noortele naistele on see, et teaduses ei ole kunagi igav. Kõik uksed teadmiste ja maailma mõistmise poole on avatud neile, kes on aktiivsed ja uudishimulikud. Naiste sisemine tarkus, planeerimisvõime ja oskus tegeleda mitme ülesandega korraga on võtmesõnad teadusmaailmas läbi löömiseks."