7. märtsil toimus Eesti Maaülikooli korraldusel teadus-praktiline konverents "Agronoomia 2024", mis tõi kokku valdkonna eksperdid, teadlased ja praktikud, et arutleda põllumajanduse tulevikuvõimaluste ja lahendamist ootavate üle.
Ürituse eesmärk oli edendada teadmiste jagamist ja koostööd taimekasvatusteadlaste ning tootjate vahel, pakkudes inspiratsiooni ja suuniseid valdkonna edasiarendamiseks.

"Meie peamine siht oli tuua kokku eri osapooled, et jagada uusimaid teadustulemusi ja arutada läbi põllumajandussektori olulisi teemasid. Ühised arutelud aitavad seada prioriteete ja annavad inspiratsiooni uuteks sammudeks," sõnas Evelin Loit-Harro, Eesti Maaülikooli taimekasvatuse tenuuriprofessor ja ürituse peakorraldaja.

Konverentsi avasõnad lausus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, kes rõhutas sündmuse olulisust põllumajandussektori jaoks. Stendiettekannete ring ulatus jahukastekindlate hernesortide uurimisest ja rohusöötade tootmisviiside võrdlemisest kuni põllumajandustootjate mullahoolduspraktikate analüüsini. 

Lisaks tõid rahvusvahelised esinejad, Kathrin Grahmann Saksamaalt ja Ieva Olechnavičiūtė Leedust, konverentsile üleilmse perspektiivi, käsitledes välitööde uusi nõudeid ja herbitsiidide mõju putukate toitumisele. Konverentsi kõige menukam osa oli ühisarutelu ettevõtete esindajate ja põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava kolmanda aasta tudengitega.

Loit-Harro tõi välja, et konverents keskendus mitmekesisusele ja taastavale põllumajandusele, mis on eriti aktuaalne teema Eestis, kus pikki ja mitmekesiseid külvikordi on pikaajaliselt praktiseeritud. "Hästi unustatud ammutuntud teadmised, nagu näiteks segukultuuride kasutamine, pakuvad palju võimalusi, mis vajavad Eesti tingimustes veel katsetamist," lisas ta.

Agronoomiakonverentsi arutelu- ja kokkuvõttevoorus said osalejad võimaluse esitada küsimusi ja vahetada mõtteid päeva jooksul tõstatatud teemadel. Arutelus rõhutati vajadust taimekasvatusspetsialistide koolitamise järele ülikoolides. Arutelust käis läbi mõte, et abiturientides eriala vastu huvi tekitamiseks tuleb kõikidel selles valdkonnas tegutsevatel inimestel panustada sellesse, et taimekasvatusvaldkonna maine oleks hea. 

Konverentsi korraldasid Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning Maaelu Teadmuskeskus.

Fotogaleriiga saab tutvuda SIIN!