2. mail tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub veiste aretustööle. 

Monika Nõmme kaitsmisele tulevast doktoritööst "Assessment of developmental potential of in vitro produced dairy cattle embryos by invasive and non-invasive methods" ("Piimaveise in vitro embrüote arengupotentsiaali hindamine invasiivsete ja mitteinvasiivsete meetodite abil") selgub, et moorula biopsia võimaldab embrüote geneetilist analüüsi neid kahjustamata.

Veiste aretustöös on olulisteks tööriistadeks reproduktiivtehnoloogiad. Kunstlik seemendamine, in vivo embrüote tootmine superovulatsiooni ja emakaloputuse abil, munarakkude kogumine eluslooma munasarjast ja embrüote in vitro ehk katseklaasis tootmine on veisekasvatust revolutsiooniliselt muutnud. Kuigi neid tehnoloogiaid on kasutatud juba aastakümneid, tegeletakse järjepidevalt nende paremaks ja tõhusamaks muutmisega.

Väitekirja eesmärk oli leida erinevate mitteinvasiivsete ja minimaalselt invasiivsete embrüo kvaliteedi hindamise meetodite abil veise embrüote arengumarkereid ja geeniekspressiooni mustrites erisusi, mis aitaks tuvastada parima kvaliteediga embrüod enne siirdamist. Leiti, et in vitro on võimalik eemaldada osa kasvulahust embrüote arengut pärssimata.

Vedelikkromatograafilise analüüsiga ei leitud ühtegi kindlat embrüo arengut ennustavat üksikut biomarkerit, kuid täheldati erinevusi kasvulahuste koostises kaheksandaks päevaks blastotsüsti staadiumisse jõudnud embrüote vahel. Veise in vitro toodetud embrüod eritavad oma kasvukeskkonda nanoosakesi – ekstratsellulaarseid vesiikuleid, mille kontsentratsioon kasvulahuses sõltub embrüo arengustaadiumist ja kvaliteedist.

Ühe raku RNA sekveneerimise analüüsi põhjal on võimalik eristada olulisi geeniekspressiooni erinevusi embrüote vahel, mis olid võimelised arenema blastotsüstiks või mille areng peatus moorula staadiumis. Moorula biopsia võimaldab embrüote geneetilist analüüsi neid kahjustamata.

Tulemuste põhjal võib järeldada, et kasutatud meetodite edasisel arendamisel on väga suur potentsiaal embrüote kvaliteedimarkerite leidmiseks ja need meetodid leiavad rakendust veisekasvatuses.

Monika Nõmm kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 2. mail kell 10 F. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A-201. Doktoritöö juhendajad on professor Ülle Jaakma ja professor Sulev Kõks ning oponent professor Jo Leroy Belgia Antwerpeni Ülikoolist. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.