Presidendi noore keskkonnateadlase preemia laureaat on Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli nooremprofessor Reimo Lutter.

Reimo Lutteri teadustöö keskendub süsiniku-, lämmastiku- ja veeringe uurimisele erinevates majandatavates metsaökosüsteemides, eesmärgiga kujundada kliimamuutustele vastupidavad ja mitmekesised metsad.

Eesti metsad, nende kaitse ja majandamine, on viimaste aastate jooksul pälvinud suurt tähelepanu ühiskonnas. See näitab, et eestlane hoolib oma looduskeskkonnast ning soovib, et ka tulevastele põlvedele säiliksid mitmekesised metsad. Vaja on teaduspõhiseid järeldusi ja soovitusi metsanduse otsustajatele, mis arvestavad kliimamuutuste, elurikkuse ja ühiskonna ootustega.

Selleks, et tagada kestlik metsade kasutus ning säilitada elurikkus, süsinikusidumise võimekus, kvaliteetne puidutoore, on vaja teaduspõhiseid otsuseid metsade majandamisel. Lageraie-põhisele metsamajandusele on vaja leida praktikas toimivaid alternatiive. Kliimamuutuste taustal on vaja leida alternatiiv monokultuuridele, eelkõige kliimatundlikele kuusikutele, asendades neid ekstreemsetele ilmastikuoludele ja haigustele vastupidavate segametsadega. Lisaks tavametsandusele on vajalik alternatiivsete metsakasvastuse süsteemide välja töötamine, nagu kasutusest välja jäänud maade metsastamine süsiniku sidumiseks ja elurikkuse suurendamiseks.

Reimo Lutteri teadustöö tegeleb kolme põhilise uurimissuunaga, vaadeldes lageraie alternatiive, segametsi ning väheväärtuslike maade metsastamist lehtpuudega.

Lageraie alternatiivid

Lageraie alternatiive ehk valik- ja turberaiet on Eestis väga vähe uuritud ja praktilised edulood puuduvad, seetõttu on lageraie alternatiivid senimaani vähe rakendust leidnud. Teaduspõhiste otsuste langetamiseks on oluline katse- ja näidisalade rajamine ning ainult edukaks osutunud võtete laialdasem rakendamine. Olulisema tulemusena on Reimo Lutter oma teadustöös leidnud, et metsauuenduse edukust piiravat juurkonkurentsi on võimalik vähendada läbi teadliku metsakasvatuse ning lageraie alternatiivide saab kasutada Eesti tingimustes männikute looduslähedasel majandamisel.

Segametsad

Kliimamuutuste taustal on muutunud äärmiselt ohustatuks kuusikud. Üheks võimalikuks alternatiiviks kuusikute kasvatamisele on nende asendamine segametsadega. Segametsade suurem vastupanuvõime kliimamuutustele tuleneb nende mitmekesisemast struktuurist, kus eri puuliigid kasutavad erinevaid ökoloogilise nišše. Segametsad on oluliselt suurema bioloogilise mitmekesisusega metsakooslused kui monokultuurid.

Väheväärtuslike maade metsastamine

Euroopa roheline kokkulepe hõlmab algatusi nagu Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ja metsa strateegia aastani 2030, kus täiendava 3 miljardi puu istutamisel mittemetsamaale on eesmärk suurendada süsiniku sidumist ja bioloogilist mitmekesisust. Reimo Lutteri teadustöö on uurinud kasutusest välja jäänud maadele istutatud ja looduslikult tekkinud lehtpuumetsade süsiniku sidumise võimekust, mõju mullaviljakusele ning elurikkusele. Pikaajalised uuringud näitavad, et esimese põlvkonna lehtpuumetsad on olulised kliimamuutuste leevandajad tänu intensiivsele süsiniku sidumisele ning suurendavad elurikkust maastikul. Uute metsade rajamine võimaldab vähendada raiesurvet loodusmetsades.