Jõeäärsete metsade majandamine on säästliku looduskasutuse aspektist oluline teema. Eesti Maaülikooli teadlased soovivad koos Läti partneritega jõuda parimate viisideni, kuidas jõeäärseid metsi niimoodi majandada, et säiliks metsade kaitsefunktsioon, elurikkus ning väärtus puhkealadena.

See kaldaäärsete metsade kaitsefunktsioon (näiteks kaitse erosiooni ja põllumajandusreostuse vette sattumise eest) on oluline ökosüsteemiteenus ehk hüve, mida loodus meile pakub. Kaldametsadel on sageli populaarsete puhkealadena ühiskonnas ka oma rekreatiivne roll, samuti tuleb leida võimalusi kaldametsade elurikkuse säilitamiseks.

Looduslike protsesside tulemusena on kaldametsade liigiline koosseis suhteliselt vaene, seal võib kasvamas näha halli leppa ja paju liike. Metsateadlane Kalev Jõgiste, projekti koordinaator Eesti Maaülikoolist selgitas, et see on eriti iseloomulik olukorras, kus looduslikud protsessid toovad neile aladele, mille majandamine on minimaalne või lakanud, kasvama pioneerpuuliigid. „Puuliikide valik ja elurikkuse taastamine jõgesid ümbritsevates metsakooslustes on muutunud tähtsaks mitte ainult meil, vaid ka rahvusvaheliselt, sest omanäolised mullad ja elustik nendel vajavad tähelepanu ja kaitset,“ sõnas Jõgiste.

Looduses viibimine ja liikumine vaadeldavas ning mitmekesises maastikus pakub inimestele vaimses ja emotsionaalses plaanis naudingut ja rahuldust. Et tagada looduses viibijate heaolu ja ohutus, tuleb kaldametsades rakendada asjakohaseid majandamisvõtteid. „Ka veematkajate võimalused sõltuvad paljuski metsa olukorrast, näiteks jõkke langenud puud muudavad jõed raskesti läbitavateks. Matkaradade ettevalmistamine kaldaaladel, nende varustamine piirete ja infomaterjalidega, puhkekohtade rajamine ja looduse ekponeemine harival ja tervistaval eesmärgil on väga olulised,“ tõi Jõgiste näiteid sellest, millistele aspektidele tuleb kaldametsade majandamisel mõelda.

Kalev Jõgiste ütles, et koostööprojekti raames on ette nähtud mitmeid teaduslikke, aga ka praktilisi tegevusi. „Tegeleme taimkatte kirjeldamise, analüüsi ja modelleerimisega, et saada ülevaade metsade liigilisest koosseisust ja anda sellele hinnang. Lisaks rajame demonstratsioonialad ja hindame nende praktilisi aspekte uurides näiteks seda, kui palju inimesi soovib jõeäärsetes metsades matkata või millised jõevaated on paeluvad. Eesti Maaülikooli meeskond uurib ka häiringuökoloogilisi aspekte, sh tuule mõju kaldametsadele, sest metsapuud omavad vooluvetele olulist mõju just sellest aspektist lähtudes. Kaldametsad võivad olla veevoolu takistajaks või lagunedes vee toitainetega rikastajaks, samas võivad vette langenud puud luua teatud kalaliikidele soodsad varjumis- ja kudemiskohad“ kirjeldas Jõgiste. Lisaks temale osalevad maaülikoolist selles projektis veel teadurid Sille Rebane, Floor Vodde ja Kristiina Palm-Hellenurm.

Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti maastikel on jõgede kallastel kasvamas metsa enam kui 300 000 hektaril. Metsade majandajad on nii riiklikud institutsioonid (Lätis vastavalt Läti Riigimets ja Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus) kui ka erametsaomanikud (hinnanguliselt 20 000 erametsaomanikku).

Eesti-Läti koostöö toimub INTERREGi programmi raames projektis „Ökosüsteemiteenuste hindamisel põhinev jõgede kaldametsade majandamine“ („Riparian forest management based on assessment of ecosystem services”, akronüümina kasutatakse kirjapilti „RiForMa“). Projekti juhtpartner on Läti Riiklik Metsainstuut „Silava“, Eestist on kaasatud Eesti Maaülikool (EMÜ) koos Loodushoiu Sihtasutusega. INTERREG programmile omaselt on projekti läbiviimiseks ette nähtud piirialad naaberriikide vahel. Projekt algas 2024. aasta jaanuaris ja kestab kokku 3 aastat. Projekti finantseeritakse INTERREG programmist 742 800 euroga.

Lisainfot projekti kohta leiab EMÜ kodulehelt:

Interreg Estonia-Latvia programm - Eesti Maaülikool (emu.ee)

Lisateave:
Kalev Jõgiste
Eesti Maaülikooli vanemteadur
kalev.jogiste@emu.ee