19. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub angerjatele. 

Priit Bernotase kaitsmisele tulevast doktoritööst „The estimation of stocked and natural European eel (Anguilla anguilla) populations in Estonian waters" ("Angerja (Anguilla anguilla) looduslike ja asustatud populatsioonide arvukuse hinnang Eesti veekogudes") selgub, et angerjatele sobivad madala asustustihedusega, hästi segunenud ja rohkelt bentilisi suurselgrootuid omavad järved, nagu näiteks Võrtsjärv. 

Tänu oma ainulaadsele ja saladuslikule elutsüklile on angerjad juba pikka aega teadlaste, kalurite, looduskaitsjate ning laiema üldsuse arutelusid täitnud. Nagu mujal Euroopas on ka Eesti angerjapopulatsioonid viimaste aastakümnete jooksul drastiliselt muutunud ning nende muutuste põhjuste väljaselgitamine on teadlaste jaoks olnud keeruline ülesanne.

Antud doktoritöö keskendub erinevate Eesti angerjapopulatsioone mõjutavate faktorite analüüsimisele nii mage- kui merevee elupaikades. Uuringu raames töötati läbi pikaajalisi kutselise püügi-, taasasustamise- ning keskkonnaandmeid ja viidi läbi erinevaid teadusprojekte, et angerjate müstilist elukäiku Eesti vetes paremini mõista.

Töö käigus nähti, et sarnaselt ülejäänud Euroopale on nii kutseliste kui harrastajate saagid Eesti rannikumeres olnud pikas languses. Kuigi Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel 1990ndate alguses saagid lühiajaliselt kasvasid, ei olnud selle põhjuseks suurenenud angerjate hulk Eesti rannikul vaid pigem kalapüügimeetodite ja -vahendite paranemine, varasemast täpsem saagi registreerimine ning püügivõimsuse tõus.

Alates 2008. aastast hakkasid eelkõige angerjaspetsiifiliste püügivahendite, nagu näiteks rivimõrrad, saagid langema, mille peamiseks põhjuseks vähenevate angerjavarude kõrval oli Eesti Angerjamajanduskavast tulenev püügivõimsuse vähendamine ning ka sellise püügi madal kasumlikkus. Samas võib ka angerjavarude vähenemist märgata analüüsides suuremate mõrdade saagikust, mille püügilubade arv on püsinud oluliselt muutumatuna ning mis ei ole spetsiaalselt angerjapüügiks mõeldud.

Nagu mitmel pool Euroopas on ka Eestis üheks oluliseks angerja majandamise vahendiks taasasustamine. Algselt kohaliku püügivaru täiendamise eesmärki täitnud tegevusel on tänu hõbeangerjate väljarändele potentsiaalselt oluline osa ka üle-euroopalise populatsiooni taastootmisel.

Uuringu tulemused näitavad, et taasasustamise juures on angerjate kasvu ja heaolu silmas pidades üliolulisel kohal asustustihedus, keskkonnatingimused veekogus ja toidu kättesaadavus. Angerjatele sobivad madala asustustihedusega, hästi segunenud ja rohkelt bentilisi suurselgrootuid omavad järved, nagu näiteks Võrtsjärv.

Samas peab silmas pidama, et on ka negatiivseid faktoreid, mis sellistes järvedes võivad angerjaid mõjutada. Üheks selliseks on näiteks sinivetikate vohamine ning kõrge suvine veetemperatuur taasasustamise aastal.

Angerjate liikumismustrid on üheks keerulisemaks osaks nende elutsüklis. Siiani on näiteks ebaselge, mis tegelikult põhjustab angerjate hõbestumise ja miks võib angerjate rändekäitumine väga erinev olla. Taasasustatud angerjad on võimelised mageveest merre rändama, kuid see ei pruugi olla niivõrd selge nagu sageli arvatakse. Merre rännanud hõbeangerjad võivad oma rände katkestada ning tagasi magevette pöörduda, enne, kui pärast pikemat perioodi uuesti merre laskuvad.

See teadmine on oluline, sest naasnud angerjad võivad seeläbi sattuda näiteks uuesti püügisurve alla või kiskjate ohvriks. Uuring näitas, et Eesti angerjapopulatsioonide uurimisel on oluline mõista tervikut, analüüsida erinevaid keskkonna- ja inimmõjusid ning arendada koostööd erinevate huvigruppide vahel nii lokaalselt kui piiriüleselt. Ainult nii on võimalik angerjavarude taastumisele kaasa aidata.

Priit Bernotas kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 19. juunil kell 10.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Markus Vetemaa (Tartu Ülikool) ja professor Peeter Nõges ning oponent dr Linas Ložys (Nature Research Centre, Leedu). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.