Tehnikamaja ilmajaam:

Vaata ilmainfot

Teadlased uurivad ja jäljendavad Karulas keskaegset söepõletust

Foto: Pille Tomson
Välitöö

Karula rahvuspargi piirimail algasid keskajal rajatud söemiilide väljakaevamised, mida juhivad Tartu arheoloogia osakonna ja Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli teadlased. Lisaks toimub kaevamiste ajal rauasulatuse eksperiment, kus kasutatakse ajaloolist tehnoloogiat.

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Pille Tomson ütles, et Eestis on söepõletust vähe uuritud. „Eelmise aasta lõpul avastati Karulast üheksa kuhjakujulist maapealset söemiili, mis on dateeritud 15. sajandisse. Lisaks on ümbruskonnas arvukalt auke, mis on jäänud maa-alustest miilidest,“ sõnas Pille Tomson.

Söemiilide uurimine võimaldab teadlastel teada saada, mida kasutati Eestis muinasajal ja keskajal metallitööks ja rauasulatuseks.

Kaevamiste ajal 5.-6. juulil toimub Karula rahvuspargis Hallimäe talus ka ajaloolise tehnoloogiaga rauasulatuse eksperiment. „Kasutame selle käigus Valgamaal Korijärve küla lähedalt Raualaanest korjatud rauamaaki. Täna hakatakse ehitama rauasulatusahju ja homme läheb rauasulatus lahti. Selleks kasutame Hallimäel traditsioonilisel viisil miiliaugus põletatud sütt, mis on maapõues n-ö küpsenud juba nädal aega,“ selgitas Pille Tomson teadlasrühma tegevusplaani.

Pille Tomson väljendas heameelt selle üle, et arheoloogiline ja ökoloogiline pool saavad teadusuuringus sellisel viisil koostööd teha. Tema enda uurimisteemad on seotud ennekõike ökoloogiaga, sest söemiilid on ka väärtuslikuks infoallikaks metsade uurimisel.

„Mujal Euroopas on miilidest jäänud sütt kasutatud metsade liigilise koosseisu muutuste uurimiseks, Eestis on selline uuring esmakordne. Saame teada, millised puud siin aladel varem kasvasid ja mida põletati. Me ei ole varem uurinud ka seda, kuidas on söepõletus muutnud näiteks mullastikku ja mis juhtub taimkattega ja metsakoosseisuga, kui söe kontsentratsioon on mullas väga suur. Praegu teemegi siin taimkatteuuringuid,“ kirjeldas Pille Tomson Eesti Maaülikooli teadlaste uurimissuundi Karulas.

Väljakaevamisi rahastatakse projektist "Raua päritolu määramise alusuuring Eestis", mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. 

 

Lisateave:

Pille Tomson 
Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor
526 0618
pille.tomson@emu.ee