Eesti põllumajanduse aastanäitus (EPA2024) tõi 9. ja 10. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste olulisemad koostööpartnerid. Eesti Maaülikool oli infolauaga väljas messi partnerlusalal ning paljud ülikooli liikmed esinesid messil ettekannetega või osalesid aruteludes.

Kahe päeva jooksul tutvustati messil põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ja leida lahendusi keerukatele igapäevastele väljakutsetele. Messi raames toimunud aruteludel, konverentsidel ja ettekannetel tutvustasid Eesti Maaülikooli teadlased oma teadusteadmusi ja lahendusi, mis toetavad põllumajanduse ja maamajanduse arengut Eestis.

EPA otsestuudios osalesid mitmed ülikooli professorid ja teadlased, kes arutlesid põllumajandussektori teemadel. Näiteks kaasprofessor Piret Kalmus osales arutelus „Millised teadmised toetavad tootjat”, ning mullateaduskonna õppetooli juht Alar Astover osales teadusmängus „Muldvillak – viis küsimust tootjale, teadurile ja riigiametnikule.” Professor Eda Merisalu, nooremteadur Anni Enn ja Priit Aasma arutlesid sektori tööohutuse parandamise üle ning tutvustasid ülikooli panust ohutuse edendamisse. Sõna said ka meie tudengid, Robin Randaru ja Teele Eskor astusid (küll noortaluniku rollis) üles arutelus „Kas põllumajandusse oodatakse noori ehk kuidas seda teed alustada.“

Kahe päeva jooksul toimus ka palju miniseminare ja konverentse, kus maaülikooli esindajad sõna said. Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht ja professor Rando Värnik juhtis 10. oktoobril toimunud konverentsi, mis käsitles ühistute rolli põllumajanduses. Selle konverentsi avaettekande tegi maaülikooli rektor Ülle Jaakma.

Nooremteadur Tormi Lillerand rääkis konverentsil „Digipööre Eesti maamajanduses”, kus ta tutvustas lahendusi automatiseerimises ja agrorobootikas, andes ülevaate Eesti saavutustest selles valdkonnas.

Henri Järv esines lamba- ja kitsekasvatuse konverentsil ettekandega „Kaitsealade tõhus majandamine”, keskendudes looduskaitsealade säästlikule majandamisele. Maaülikooli teadlased tutvustasid ka uusi andmepõhiseid kalkulaatoreid, mis arendati koostöös PRIA ja METK-iga, pakkudes praktilisi tööriistu põllumeestele ja teistele sektori spetsialistidele.

Professor Alar Astover esines seminaril, mis käsitles lämmastiku bilansi arvutamist, rõhutades selle olulisust keskkonnahoiu ja põllumajanduse tasuvuse seisukohalt.

Metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp osales paneeldiskussioonis, mis keskendus mulla seisundile ja kriitilistele väljakutsetele, millega Eesti põllumehed silmitsi seisavad.

Vähem tähtsad ei olnud ka kohtumised oluliste partneritega teistes messiboksides ning muudel EPA programmi kuuluvatel üritustel, näiteks Metsandusfoorumil 2024.

Maaülikooli infoletis messi partnerlusalal tutvustati lisaks õppimisvõimalustele põllumajanduse tööohutuse projekti SafeHabitus, kutsuti messikülalisi panustama noorte talentide stipendiumitesse SA Joosep Tootsi Fond kaudu ning osalema karjääri- ja tööpakkumistega 20. märtsil toimuval karjääripäeval, tutvustati maaülikooli vilistlaskogu tegemisi. Lisaks kuulati messikülaliste mõtteid ja ettepanekuid seoses Eesti Maaülikooli uue arengukava koostamisega.