Eesti Maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on levinud üheksa raudkärblase liiki. Lisaks sellele, et nad on tüütud putukad, võivad nad kanda ka patogeene.

Raudkärblased on suhteliselt liigivaene, omapärane sugukond kahetiivalisi, kuhu kuuluvad nii meile kõigile tuntud põdrakärbes (Lipoptena cervi) kui ka kümnekonna aasta tagune uustulnuk Eestis – hirvekärbes (Lipoptena fortisetosa). Lisaks nendele veel mitmed loomadel ja lindudel parasiteerivad liigid.

Raudkärblaste kehaehitus on kohastunud eluks imetajate karvastikus või lindude sulgede vahel. Nad on lamenenud, tugevate jalgadega ja paljude ogataoliste karvadega kärbsed. „Valmikud toituvad püsisoojaste loomade verest. Seenemetsas oleme ju tihti hädas põdrakärbestega, kes kipuvad meile krae vahele pugema,“ selgitas Eesti Maaülikooli süstemaatilise entomoloogia professor Olavi Kurina.

Olavi Kurina rääkis, et Eestis puudus siiani korralik ülevaade meil esinevatest liikidest. „Hiljuti avaldatud teadusartiklis summeerisime senised (peamiselt eestikeelses) trükisõnas ilmunud andmed, töötasime läbi aastakümnete jooksul Eesti entomoloogilistesse kollektsioonidesse talletatud isendid ja kogusime aastatel 2020–2023 sihipäraselt materjali,“ sedastas Kurina.

Kokku tehti kindlaks üheksa raudkärblase liigi esinemine Eestis, mis on proportsioonis naaberalade elurikkusega. Üheksast neli liiki parasiteerivad imetajatel – lisaks eelnimetatud põdrakärbsele ja hirvekärbsele veel hobuse raudkärbes (Hippobosca equina), kes parasiteerib hobustel ja veistel ning lambakärbes (Melophagus ovinus), keda võib kohata lammastel. Tänu putukatõrjevahendite laiale kasutusele ja karjakasvatuse vähenemisele on nimetatud liigid küll Eestis taandumas (või juba taandunud). Ülejäänud viis liiki on parasiteerivad lindudel, nendest kaks spetsiifiliselt pääsukestel või piiritajatel. Potentsiaalselt võib rändlindudega sattuda Eestisse veel 4–5 liiki.

Olavi Kurina toonitas, et oluline on teada raudkärblaste liigilist koosseisu ja levikut Eestis, sest lisaks ebameeldivusele on meie lähiriikides tõestatud, et osa liike on võimelised kandma mitmesuguseid patogeene, sealhulgas ainurakseid ja baktereid nagu Trypanosoma spp., Babesia spp., Bartonella spp., jt. Tõsi, ei ole tõestatud inimeste nakatumist läbi raudkärblase hammustuse ja seega puudub otsene põhjus paanikaks, aga olukorra jälgimine on nii inimese kui looma tervise seisukohast vajalik.

Uurimus ilmus ajakirjas Checklist: https://checklist.pensoft.net/article/131063/

 

Lisateave:

Olavi Kurina
Eesti Maaülikooli süstemaatilise entomoloogia professor
551 8020
olavi.kurina@emu.ee