Eesti Maaülikoolis toimub täna, 17. oktoobril seminar „Ringbiomajandus ja innovatsioon“, kus tutvustatakse näiteid ringbiomajanduse valdkonna teadlaste ja ettevõtete koostööst.

Seminar keskendub ringbiomajanduse tegevustele Eestis, teadmussiirdele ja koostööle. Juttu tuleb teaduspõhisest arendusest ja innovatsioonist, aga ka selliste tegevuste rahastamise võimalustest nii ülikooli kui ka ühiskonna vaates.

Biomajandus, kus ressursina kasutatakse looduslikku toorainet, on muutunud järjest olulisemaks paljude ettevõtete ärimudelites. Seejuures jõutakse järjest uute ringbiomajanduse mudeliteni, kus toorainet ja tootmisjääke maksimaalselt väärindatakse tagades sealjuures ka selle jätkusuutlikkuse.

Seminari korraldaja, Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskuse juhataja Katrin Kepi sõnul on Eestis olemas mitmeid positiivseid näiteid ringbiomajanduse alasest koostööst ülikoolide ja ettevõtete vahel ja neid seminaril ka tutvustatakse. „Näiteks on Eesti Maaülikooli arengufond loodud just selliste koostööprojektide toetamiseks. Samas näen, et meil on rohkem teadusmahukat ressurssi, et Eestis veelgi enam ringbiomajanduse vallas ära teha. Ettevõtted võiksid näiteks kaasata teadlasi ja ülikoole julgemalt rakendusuuringute programmi taotlustesse,“ tõi Kepp näite.

Ettevõtete huvi ülikoolide ekspertide kaasamise vastu on siiski suurenenud. Katrin Kepp selgitas, et hea koostöö eelduseks teadlaste ja ettevõtete vahel on usaldus. „Oluline on, et me ei näe üksteises konkurente, vaid koos tegutsemist tunnistatakse kui innovatsiooni võtit, millest kõik võidavad. Eesti Maaülikooli vaates saan öelda, et mõnes valdkonnas toimib meil koostöö ettevõtetega hästi, aga mõnes sektoris võiks maaülikool küll ettevõtetele veelgi rohkem oma teadmistega appi tulla,“ võttis Katrin Kepp olukorra kokku.

„Hea meel on selle üle, et noored on julgemad, küsivad ja katsetavad rohkem ning ei karda eksida. Samas tuleb mõelda sellele, kuidas ehitada ringbiomajanduse valdkonnas üles noortele parim mentorlussüsteem. Veel sel sügisel loome Eestisse ringbiomajanduse sõlmkeskuse (inglise keeles HUB), mis on toeks nii ettevõtetele, poliitikakujundajatele kui ka kõikidele ringbiomajanduse huvilistele. Sellest kõigest räägime ka seminari paneeldiskussioonis,“ heitis Kepp valgust veel mitmele olulisele teemale, mida on plaanis käsitleda.

Lisaks Eesti Maaülikooli arengufondist toetust saanud projektidele ja muudele Eesti teadus-arendukoostöö näidetele (Triibuvineer, Nordic Botanical) kuuleb seminaril ka teiste riikide kogemust. Näiteks astub üles Kaia Kjølbo Rød Norra tehnoloogiasiirde keskusest Ard Innovation AS, mis on loodud kahe ülikooli koostöös.

Seminar “Ringbiomajandus ja innovatsioon” toimub 17. oktoobril kell 10-16 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (F. R. Kreutzwaldi 1a). Seminari töökeeled on eesti keel ja inglise keel. Seminari korraldab Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskus (BioMAK) ja seda toetab projekt BOOST4BIOEAST (European Union under Grant Agreement number 101133398).

Tutvu seminari päevakavaga: Biomajanduse arenduskeskus (emu.ee)