16.-19. septembril toimus esmakordselt Eestis mesindusteaduse tippsündmus EurBee 10, mille peakorraldaja oli Eesti Maaülikool. 

Tallinna saabunud kongressi 350 külalise seas oli ka enam kui viiskümmend Eesti mesinikku, mesinduse teadlast ja -huvilist. Sellisel tasemel mesinduse, tolmeldamise ja putukate tervise alaste teadmistega lektoreid satub Eestisse harva. Põnevate loengute kõrval kinnitas rahvusvaheline sündmus usku mesinduse tulevikku. 

Kongressi peakorraldaja, Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadur Risto Raimets sõnas, et kohal oli meeldivalt palju noori. "Laias laastus pooled külalised on noored inimesed – värsked doktorandid, teadlased, mesindushuvilised. Sisu poolelt kõnetasid mind väga sakslaste ja inglaste loengud nende kogemustest aasia vapsikuga. Oleme maaülikooliga sellest juba varem avalikkuses rääkinud, et Vespa velutina jõudmine Eestisse on tõenäoline ja selleks tuleb valmistuda," rääkis Raimets. 

Teaduri sõnul on lisaks probleemidele ka mitmeid lootusekiiri. "Mesindusega seotud probleemid on komplekssed: varroa, haigused, pestitsiidid, meepettused ja mee madal hind. Lootuskiired siiski paistavad – Eestis loodud DNA-test ja maaülikooli mee sõrmejälje projekt ei võistle omavahel, vaid täiendavad teineteist. Just taoliste innovaatiliste projektide ja lahendustega paistab väike Eesti maailmas silma," kommenteeris Raimets. 

Algselt vaid Euroopa üritusena mõeldud EurBee on kasvanud globaalseks ja saanud mesindusteadlaste seas kahe aasta tippsündmuseks. EurBee 11 toimub 2026. aastal Itaalias. 

Teadlaste 14 järeldust EurBee ettekannetest

• Mesilaspered ja looduslikud tolmeldajad jagavad ühist ruumi ja nende suutlikkus harmooniliselt koos eksisteerida võib olla erinev
• Mida liigirikkamad on põllukultuurid ja mida paremini need kasvavad, seda suurem on mesilaste liigirikkus ja parem nende heaolu
• Mesilased õpivad varroavastast hügieeni kõige tõhusamalt siis, kui nad näevad teiste mesilaste eeskuju
• Mida vähem on mesinikel probleeme, seda vähem on neid ka mesilastel
• Uute ideede jaoks on teadlastel vaja laiemat haaret ning otsekontakti mesinike ja ühiskonnaga
• Mõned mesilaste viirused levivad erinevate tolmeldajate seas ja mõned mitte
• Mesilased võivad nagu „lendavad arstid“ ripslastega nakatunud põldudele viia annuse entomopatogeenseid seeni
• Kasutagem nutikaid lahendusi põllukultuuride paremaks tolmeldamiseks, nt õitsvad kattekultuurid, arukas tarude/pesade asukohtade valik ja vähem pestitsiide
• Mesilaste haiguste avastamine on mesinikele endiselt probleemiks
• Suureks probleemiks on muutunud mesilaste toidulaua mitmekesisuse vähenemine ja seda suuresti inimtegevuse tõttu
• Õistaimede liigirikkuse suurendamine mis tahes kujul on kasulik tolmeldajate liigirikkusele
• Looduslike tolmeldajate ja majandatavate mesilaste kaitsmiseks on vaja tarka meelt ja koostööd sektorite vahel
• Kitsastele niššidele spetsialiseerunud looduslike mesilaste liikidel on risk kaotada muutuvas keskkonnas konkurentsivõime
• Kvaliteetsed mesilaste genoomid on geneetika säilimiseks hädavajalikud

EurBee 10 kongressi kokkuvõtete väljaanne.

Tekst: Ajakiri Mesinik