Eesti Maaülikooli aastapäeva auks korraldatud akadeemilisel aktusel austati audoktorit, diplomi said kätte vastsed doktorid ja üle anti ka teised olulised autasud. Maaülikooli aasta teoks sai maaülikooli panus 69. kündmise maailmameistrivõistluste toimumisse. Aasta vilistlaseks valiti Taavi Võsa, kes Maaelu Teadmuskeskuse teadurina andis samuti olulise panuse kündmise maailmameistrivõistluste toimumisse.
Rektor Ülle Jaakma tõdes, et möödunud aastaring oli ülikoolile mitmekesine, sündmuste- ja saavutusterohke. „Suur au on tunnustada aasta jooksul silma paistnud ülikoolipere liikmeid ja partnereid. Ülikool peab jätkuvalt seisma ka ühiskonnale oluliste lahenduste eest ja üheskoos me seda suudame,“ sõnas rektor Jaakma.
Tänavuseks audoktoriks promoveeris maaülikool Ulmi Ülikooli professori Marian Kazda, kes on rahvusvaheliselt silmapaistev taimeökoloogia teadlane. Professor Kazda pidas külalistele akadeemilise loengu keskkonnast ja ühiskonnast.
Doktoridiplomi said kätte 23 noorteadlast, kes kaitsesid oma doktoritöö eelmisest akadeemilisest aktusest möödunud aastaringi jooksul. Värsked doktorid on: Raul Sampaio de Lima, Hassan Yusuf Sulaiman, Triin Rilanto, Viive Sarv, Angela Koort, Argo Orumaa, Nikki Sjulander, Kristi Kerner, Silva Vilumets, Collins Aimuaenvbosa Agho, Mart Hovi, Monika Nõmm, Fiona Nevzati, Age Kärssin, Triin Tedersoo, Andres Sats, Magnus Lauringson, Upendra Bhele, Tana Wuyun, Margareta Novian Cahyanti, Priit Bernotas, Keshav Nagpal ja Marina Loch. Tutvu nende doktoritööde teemade ja lühikokkuvõtetega maaülikooli kodulehel.
Akadeemilisel aktusel jagatakse ka tunnustusi. Teistkordselt andis Eesti Maaülikool välja Rohesammu auhinna, et märgata ja tunnustada neid, kelle tegevus toetab rohearengut. Rohesammu auhinna pälvis Eesti Maaülikooli õppejõud Andres Rõigas rahvusvahelise hariduse säästliku arengu koostööprojekti eest. Andres on vedanud Eesti Maaülikooli rahvusvahelist koostööprojekti Viljandi Gümnaasiumis koostöös Leuphana Ülikooliga Lüneburgist. Selle tulemusel töötati välja põhimõtted, kuidas kasutada linnaruumi kestlikult festivalide korraldamisel, arvestades säästva arengu eesmärke. Projekti peamine sihtrühm on noored ja selle tulemusel on 600 noort saanud uusi teadmisi keskkonnateadlikkust üritusekorraldusest ning loodetavasti laiendanud läbi mitmekesiste projektitegevuste oma maailmapilti.
Senati heakskiidul tunnistati ülikooli teenetemedali laureaadiks loodusteaduste kooli juht Juhani Püttsepp. Juhani on loodusteaduste kooli eestvedaja olnud juba aastast 2008. Loodusteaduste kooli kaudu õpetab ta gümnaasiumist ja põhikooli lõpuklassidest tulnud huvilisi loodust märkama, vaatama ja märgatut salvestama, suunab neid vaatlustele ja iseseisvale uurimistööle. Oma laiapõhjaliste teadmiste ja oskusega seda jagada, on Juhani suutnud kasvatada huvi Maaülikooli loodusteaduste kooli vastu suureks.
Teine ülikooli teenetemedali laureaat on Eesti parim rohunepi ja luikede ekspert Leho Luigujõe. Suure osa Leho tööst moodustab arktiliste veelindude rände uurimine ja nende kohta käiva andmestiku koondamine. Ta teinud nende liikide/rühmade uurimisel ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ja avaldanud teadusartikleid, koostanud neile rahvuslikud tegevuskavad.
Aasta õppejõuks valisid üliõpilased tänavu maamajanduse ökonoomika õpetaja Merike Intsi. Ülikoolilt ühiskonnale suunatud aasta täienduskoolitaja auhind anti üle kaasprofessor Terje Eliasele.
Aasta teo auhind läks kõikidele maaülikooli töötajatele, üliõpilastele ja vabatahtlikele, kes olid abiks suurürituse 69. kündmise maailmameistrivõistlused korraldamisel. Eriline tänu kuulub maaülikoolipoolsetele peakorraldajatele Toomas Tõrrale, Laura Kriisale ja Aret Vooremäele.
Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse ettepanekul on tänavuse aasta vilistlane Taavi Võsa, kes Maaelu Teadmuskeskuse teadurina aitas samuti kaasa kündmise maailmameistrivõistluste toimumisele.
Teaduse populariseerimise auhinna konkursil sai esimese preemia kaasprofessor Jürgen Aosaar tegevuste sarja „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“ eest. Populaarteaduslikud artiklid meedias aitavad metsanduse valdkonnas tehtud teadustööd laiemale avalikkusele arusaadavaks muuta ja tasakaalustavad ühiskondlikku metsadebatti. Teise preemia sai taimetervise õppetooli kollektiiv teadustöö tulemuste tutvustamise ja kõrgkooliõpik "Põllumajanduslik entomoloogia" eest. Taimetervisega seotud teadust populariseerivad tegevused on olnud suunatud erinevatele sihtrühmadele, et tuua teadust ja teadmisi lähemale nii õpilastele, õpetajatele kui ka ettevõtjatele, Tartu linnarahvale ja laiemale üldsusele.
Rakendusteaduse auhind läks projekti „Seakasvatuse efektiivsuse suurendamine“ eest kaasprofessor Ragnar Lemingule. Projekti peamisi eesmärke oli keskenduda oma söötmiskatsete ja analüüsiga tootmise tasandile, et projekti töö tulemusi oleks seakasvatajatel võimalik reaalselt praktikas rakendada. Soja asendamine Eestis toodetud rapsikoogiga on väga hea rakendusmeede, millega saab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Ülikoolisisese koostööprojekti auhind anti valdkondadeülese ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava loomise koostööprojekti intsiatiivgrupile, kuhu kuuluvad õppeosakonna juhataja Ina Järve, biomajanduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kepp, õppekava juht Katrin Kaldre, Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
Välja anti Joosep Tootsi Fondi ja Artur Nilsoni Fondi stipendiume tublimatele üliõpilastele.
Joosep Tootsi Fondi stipendiumid:
PetCity stipendium 2024: Säde Järvekülg
PetCity stipendium 2024: Saskia Järv
PetCity stipendium 2024: Elis-Anett Urbmets
PetCity stipendium 2024: Marianne Liisa Ojang
PetCity stipendium 2024: Karl Tulmin
Baltic Agro stipendium 2024: Helen Vesik
Baltic Agro stipendium 2024: Triin Kallavus
Baltic Agro stipendium 2024: Katrin Tõruvere
Tallinna Vesi alustaja stipendium 2024: Mona Lisette Erm
Tallinna Vesi edasipürgija stipendium 2024: Alo Konist
Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium 2024: Siim Teder
Reginett stipendium 2024: Tauri Nimvitski
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu stipendium 2024 I preemia: Kaarel Pent
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu stipendium 2024 II preemia: Maare Mõtsküla
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu stipendium 2024 III preemia: Artur Heimola
Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi (EVKIS) stipendium 2024: Siiri Kaljumäe
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Riho Pütsep
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Desiree Laanemets
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Annela Pääslane
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Agnes Arumetsa
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Evelin Toots
Eesti Maaülikooli Raefondi stipendium 2024 Tartu linnalt: Eveliis Usar
Artur Nilsoni Fondi stipendiumid:
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Keiro Vasar
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Ekke Tõnn Rütman
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Liis Tamm
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Oliver Oroperv
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Eerik Arusoo
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Raiko Saar
Artur Nilsoni nimeline stipendium: Christo Sillastu
Endel Laasi nimeline stipendium, mille annab välja RMK koos Artur Nilsoni Fondiga: Natalia Vysotska
Heino Tederi nimeline stipendium, mille annab välja RMK koos Artur Nilsoni Fondiga: Risto Kiisk
Palju õnne kõikidele laureaatidele!
Aktusel aitas meeleolu luua vokaalansambel Lonitseera.