Kolm juhtivat institutsiooni, mida seob missioon kujundada Eesti põllumajanduse käekäiku läbi teadus-arendustöö, kohtusid 26. novembril Eesti Maaülikoolis, et läbi tugevama koostöö aidata kaasa põllumajandussektori arengule.

Kohtumisel osalesid Eesti Maaülikooli, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Teadmuskeskuse juhtkondade esindajad.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Tõnis Tänav tutvustas ministeeriumi järgmise aasta tegevuskava teadus-arendustegevuse valdkonnas. Nii ülikooli kui ka ministeeriumi soov on teha rohkem strateegilisi ning pikaajalisi teadusuuringuid, et jõuda sügavama teadmiseni ja tagada suurem pühendumus.

Seejärel arutati võimalusi AKIS-e (Agricultural Knowledge and Innovation System) paremaks rakendamiseks. Rektor Ülle Jaakma tõdes, et siin tuleks mõned protsessid veel paremini läbi mõelda, et ülikoolil oleks oma oskusteabe pakkumisel ettevõtetele vähem tõkkeid.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor Rein Drenkhan, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe ja teised tõid esile ka vajaduse toetada põllumajanduslike rakendusuuringute tegemist, seejuures esmatootmisega (nt söödakasvatusega) seotud uuringuid ja sordiaretust. Regionaalarengu ja põllumajanduse valdkonnas ja iga maaelu mõjutava otsuse valguses (nt metsaseaduse plaanitavad muudatused) ei tohi ära unustada ka sotsiaal-majanduslikke mõju-uuringuid ja vastuste otsimist küsimusele, kuidas tuua elu maale?

Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja tõdes, et Eesti Maaülikoolil ja Maaelu Teadmuskeskusel on juba päris palju ühiseid projekte ja kokkupuutekohti.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman uuris ka maaülikooli ja METK-i valmidust toetada hariduskoostöö raames Ukraina ja Moldova põllumajandussektorit. Mitmed sellealased koostööprojektid on ülikoolil juba käigus ja valmisolek koostöövaldkondi veelgi laiendada on mõistagi olemas.

Piret Hartman tõdes, et kuna põllumajandussektori olukord ei ole Eestis kõige helgem, siis on oluline, et kõik kolm asutust panevad valdkonna eest seismisel seljad kokku. Seepärast tegi minister ka ettepaneku, et sellised kohtumised peaksid toimuma regulaarselt, vähemalt kord kvartalis. Järgmine kohtumine lepitigi kokku jaanuari lõpuks.