3. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub metsataimestiku taastumisele. 

Kristiina Palm-Hellenurme kaitsmisele tulevast doktoritööst "Delayed storm and salvage logging effects on forest vegetation recovery and development" („Tormi ja sanitaarraie pikaaegne mõju metsataimestiku taastumisele ja arengule") selgub, et mitmeid suure looduskaitselise väärtusega liike leidub vaid koristamata tormialadelt. 

Doktoritöös uuriti soon- ja sammaltaimede liigilist mitmekesisust ning koosseisu Kirde- ja Ida-Eestis asuvatel tormihäiringu uurimiseks rajatud püsiproovitükkidel. Uuringualadel kasvasid vanemaealised kuuse-lehtpuu segapuistud, kus torm toimus ligikaudu 20 aastat tagasi. Taimekooslusi võrreldi kahe kahjustusastmega puistutes, lisaks koguti andmeid sarnase metsatüübiga, kuid tormihäiringust puutumata kontrollaladelt ning tormijärgselt sanitaarraiutud proovitükkidelt.

Täiendavalt uuriti oluliste häiringu pärandelementide – tormikahjustatud puistus ellujäänud puude – elujõulisust, käsitleti tormile järgnevaid võimalikke lisahäiringuid ning loodi seoseid erinevate häiringurežiimidega. Oodatult olid katsealade keskkonnatingimused, sh valgus, mikroelupaikade rohkus ja mitmekesisus erinevad. Sanitaarraiutud aladel jõudis alustaimestikuni kõige rohkem valgust, kuid struktuuriline mitmekesisus oli seal väikseim.

Proovialadelt leiti kokku 100 roht- ja puhmastaime taksonit. sanitaarraiutud aladel oli rohurinde katvus ja liigirikkus suurim, oluliselt vähem soontaimeliike leidus küpses kahjustamata metsas. Koristamata tormialadel oli liigirikkus vahepealne. Sammaltaime taksoneid tuvastati kokku 108, neist 81 olid lehtsamblad ja 27 helviksamblad. Sammaltaimede keskmine liigirikkus oli tormikahjustusega proovitükkidel oluliselt suurem kui kontrollaladel ja sanitaarraiutud proovitükkidel.

Katsealade soon- ja sammaltaimekooslused erinesid üksteisest oluliselt ka koosseisu poolest, seejuures eristusid kontrollaladega võrreldes enim sanitaarraiutud alade kooslused. Osalise tormikahjustusega alade taimekooslused erinesid üksteisest enim, mille tõttu on sellised alad metsade beetamitmekesisuse säilimiseks väga olulised. Koristamata tormialade elupaikade püsivust võib aga mõjutada ellujäänud puude vastuvõtlikkus uutele häiringutele.

Mitmekülgsete omadustega kasvusubstraatide ja varieeruvate keskkonnatingimuste tõttu on tormijärgses metsas rohkelt ökoloogilisi nišše, mis loob eeldused mitmekesiste taimekoosluste tekkeks. Alustaimestiku liigirühmad reageerisid tormihäiringule erinevalt, kajastades taimerühmade lahknevaid elustrateegiaid ja ökoloogilisi kohastumisi. Sanitaarraie lõi soodsad tingimused valguslembeste rohttaimede kasvuks, samas kui mikroelupaikade kao ja intensiivse päikesekiirguse tõttu oli sammaltaimede kasv pärsitud.

Mitmeid liike, sealhulgas mitmeid suure looduskaitselise väärtusega liike, leiti vaid koristamata tormialadelt, kinnitades tormihäiringu positiivset mõju elurikkusele. Samas võib sanitaarraie aidata vältida järgmiste, potentsiaalselt ökosüsteemi taluvuspiiri ületavate häiringute toimumist, vähendades ühtlasi ka puidukadu ja süsinikuheidet. Seetõttu vajab häiringujärgsete majandamismeetodite ja -võtete valik ja rakendamine mitmekülgset analüüsi.

Doktoritöö tulemustele tuginedes on soovitatav jätta osa tormikahjustatud metsa looduslikult kasvama, eriti aladel, kus liigirikkus ja -kaitse on prioriteediks. Sanitaarraie korral on soovitatav osaliselt alles jätta tormitekitatud pärandelemendid, nt surnud ja säilikpuud ning tuuleheitemättad, et leevendada mikroklimaatilisi tingimusi ja säilitada kasvusubstraate.

Kristiina Palm-Hellenurm kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 3. detsembril kell 10 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on teadur Floortje Vodde, kaasprofessor Kalev Jõgiste ja teadur Tea Tullus ning oponent kaasprofessor Per-Ola Hedwall (Swedish University of Agricultural Sciences). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.