29. novembril toimunud Eesti Maaülikooli traditsiooniline metsanduse konverents “Metsateaduselt praktikale” tõi kokku ligi 300 huvilist. Kuulajad said osa uusimatest teadustulemustest metsasüsiniku, metsade tervise ja puidukeemia valdkonnas. Päeva tegi eriliseks uue metsandusliku raamatu esitlus ja väärikate metsateadlaste tunnustamine. 

Konverentsi päeva esimesel poolel keskenduti metsaökosüsteemide arengule ja metsade tervise küsimustele. Pärastlõunal tutvustati kaasaegseid meetodeid puidu ja metsa mõõtmisel ning kaardistamisel ning arutleti puidukeemia arengusuundade üle. Päeva lõpetas ülevaade uuest magistriastme õppekavast „Puidu väärindamine“, mis avatakse Eesti Maaülikoolis 2025. aasta sügisel. 

Konverentsi üheks tähtsündmuseks oli raamatu „Metsakasvukohad ja metsamajandus“ esitlus. Teose toimetaja ja üks autoritest, Eino Laas, rõhutas raamatu keskset ideed – muld – mets – muld süsteemi, mis illustreerib metsade aineringet ja taaskasutuse võimalusi. „Igalt metsamaa hektarilt tuleks saada peapuuliigile vastav maksimaalne puiduproduktsioon, mis aitab tõhustada ka süsiniku sidumist,“ selgitas Laas raamatu põhisõnumit. Raamatu autorid on Eino Laas, Hardo Becker ja Veiko Uri. 

Metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid tunnustas konverentsil kahte silmapaistvat metsateadlast – lektor Eino Laasi ja professor Andres Kivistet – nende pikaajalise ja väärtusliku panuse eest Eesti metsateadusesse. Eino ja tema isa Endel Laasi auks nimetati Eesti Maaülikooli metsamaja auditoorium 1B1 “Laasi” nimeliseks. 

Tunnustuse sümbolina kinkis Metslaid mõlemale teadlasele Järvseljal kasvava Kuningamänni järglase. 

Metsanduse aastakonverents rõhutas taas teaduse ja praktilise metsanduse koostöö tähtsust, et tagada Eesti metsade jätkusuutlikkus. Konverentsi suur osalejate arv ning veebisündmuse jälgijate aktiivne huvi kinnitasid, et metsandusega seotud teemad on jätkuvalt olulised ja inspireerivad.