Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud 15. Mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on klibumuld.

Klibumulla tunnuslause ”lutsukividega rannapiiga” kannab sõnumit tema olemusest ja paiknemisest. Klibumuld (tähis mullastikukaardil Kk) on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud praeguste või endiste rannikualade karbonaatsel, peamiselt klibust koosneval lähtekivimil. Klibuks nimetatakse ümardunud servadega väikseid lapikuid kive, mis oma kujult sobivad lutsuviskamiseks.  

Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover ütles, et sellised mullad on väga õhukesed, selgelt eristatava huumuskihita ja väikese viljakusega. Klibumullad on levinud peamiselt looduslikel aladel, kus ülekaalus on hõre  lubja- ja kuivalembene taimestik. Põllu- ja metsamajanduse tarvis need mullad sobilikud ei ole. Kõige suurem on klibumuldade osakaal Lääne-Eesti saartel, kus kitsaste rannavallide kõrval kohtab ka avaraid klibuseid rannatasandikke. Nad moodustavad vähem kui 0,2% Eesti mullastikust. 

Eesti Mullateaduse Seltsi läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.

Eelmiste aastate "Aasta muld": 2024 - leostunud gleimuld, 2023 - leetunud muld; 2022 - tehismuld; 2021 - rähkmuld; 2020 - erodeeritud muld, 2019 - madalsoomuld; 2018- näivleetunud muld; 2017- leedemuld; 2016- rabamuld; 2015- paepealne muld; 2014- leostunud muld.