11. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub metsaökosüsteemide süsinikuringele ja produktsioonile. 

Marek Uri kaitsmisele tulevast doktoritööst "The effect of different harvesting methods on carbon cycling and productivity of forest ecosystems" ("Erinevate raieviiside mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele ja produktsioonile") selgub, et kumulatiivne süsinikuvõlg seotakse männikus raiejärgselt tagasi 12 aasta jooksul.

Lageraied on domineeriv metsade majandamise meetod nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas laiemalt, samas on neil suur mõju kasvukoha süsinikuringele. Raiesmikud on paratamatult süsiniku (C) allikad, kuid lageraie kliimamõju selgitamisel mängivad olulist rolli nii kumulatiivne C kadu raiesmikel kui ka emiteerunud C tagasisidumiseks kuluv aeg.

Uuritud palumännikute raiesmikel olid aastased C emissioonivood 1,8-1,9 t C ha-1 a-1, viljakatel arukase raiesmikel aga 0,4-0,5 t C ha-1 a-1. Männinoorendikud muutusid taas süsinikku siduvateks ökosüsteemideks seitsmendal ja arukaasikud kuuendal lageraie järgsel aastal.

Kumulatiivne süsinikuvõlg seoti männikus tagasi 12 aasta ja kaasikus 10 aasta vanuses puistus. Erinevalt lageraietest võimaldavad turberaied vana metsapõlvkonda asendada järk-järguliselt, vältides järske muutusi maastikus ja aineringetes. Aegjärkne raie küpses palumännikus muutis ühe uuritavatest puistutest C allikaks, teine jäi nõrgaks C sidujaks.

Kuigi lühiajaliselt võimaldab aegjärkne raie männikus vähendada vahetut raiejärgset C kadu, tuleb tervikpildi saamiseks võtta arvesse uuenemist ja metsa summaarset puiduproduktsiooni pikema aja vältel. Turbulentsete kovariatsioonide meetodil (EC) mõõdetud süsinikuvood turberaie järgses männikus näitasid suuremat aastast C sidumist kui bilansimeetodil hinnati.

Lahknevuse üheks põhjuseks oli bilansimeetodi rakendamisega kaasnev suurem kumulatiivne vea hinnang, samuti ei arvesta bilansimeetod kõiki ökosüsteemi C voogusid, näiteks mükoriisa poolt seotavat C kogust. Eestis valitsevad kõrged ootused valikraiete ja jätkumetsanduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks, kuigi teadmisi selles valdkonnas napib.

Valikraie põhimõtete rakendamine küpsetes männikutes võimaldab säilitada puistut pikema aja jooksul, samuti on võimalik korduvate raiejärkudega saada arvestatav kogus puitu. Puistute modelleeritud edasine areng näitab, et pikema perioodi jooksul saadav puidu kogus sõltub nende raie-eelsest tagavarast. Võrdluseks simuleeritud lageraie järgsete puistute puiduproduktsioon ületas lähima 40 aasta perspektiivis märgatavalt valikraietega majandatud metsi. Arvestada tuleb ka olulist erinevust puistute hilisemas seisuskorras ja edasises arengus.

Marek Uri kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 11. detsembril kell 10 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1 ja BBB veebiruumis videosild.emu.ee. Doktoritöö juhendajad on professor Veiko Uri ja teadur Mats Varik ning oponent kaasprofessor Marjo Palviainen (Silviculture Department of Forest Sciences, University of Helsinki). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.