20. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub taimede kasvule. 

Vivian Kuuse kaitsmisele tulevast doktoritööst "Role of leaf anatomy in photosynthetic modifications during plant ontogeny and upon environmental acclimation" ("Lehtede anatoomiliste muutuste roll taimede fotosünteesivõime määramisel)“ selgub, et kasvuaegne kõrgem temperatuur muudab olulisel määral fotosünteesi ja isopreeni eritumist lehe pindala kohta. 

Selleks, et tulevikus kasvatada meie keskkonda kõige paremini sobivaid taimeliike ja -sorte, on vaja süvitsi aru saada sellest, kuidas taimed ümbritseva loodusega kohanevad ning milliseid muutusi nad elu jooksul läbivad. Kohanemisel mängib olulist rolli taimede siseehitus ehk anatoomia ja antud töö keskendubki anatoomiliste ja füsioloogiliste muutuste uurimisele, mis leiavad aset taime vananemise käigus ning vastusena kõrgele kasvutemperatuurile.

Taimed on Maa ökosüsteemi kõige olulisem komponent, sest neist sõltub kõigi teiste elusolendite eksistents. Kuna taimed ei saa asukohta vahetada, siis on neil evolutsiooni käigus tekkinud võime oludega kohaneda ja ennast vastavalt vajadusele muuta. Kui taim on alles väike, on tema jaoks kõige olulisem ellujäämine ja piisavalt kiire kasvamine, tugeva juurestiku ja lehestiku kasvatamine.

Kolme Vahemeremaades kasvava männi (Pinus halepensis, P. pinea, P. nigra) näitel demonstreerime, kuidas okaste anatoomiast sõltuvalt nende fotosünteesivõime ajas muutub ja mis seda põhjustab. Töö teeb unikaalseks okastes vanuse suurenedes aset leidvate muutuste täpne kaardistamine ja nende seostamine fotosünteesivõimega.

Töö teine eesmärk on harilikust kõrgema kasvutemperatuuri mõju uurimine taimeanatoomiale ja isopreeni eritamisele. Isopreeni eritavad peaaegu kõikide taimede lehed. See on kõige levinum lenduvühend maailmas, mille emissiooni mõjutab tugevalt taime kasvukeskkond.

Isopreen on keemiliselt väga reaktiivne ja mõjutab seetõttu tugevalt atmosfäärikeemiat. Kuna tegemist on laialt levinud üliolulise ainega, siis on vaja täpselt teada selle eritumise kõiki nüansse, et isopreeniga seotud mudelid ning tulevikuennustused oleksid täpsemad.

Antud uurimistöö näitab, et kasvuaegne kõrgem temperatuur muudab olulisel määral lehe anatoomiat ning sellest tulenevalt ka fotosünteesi ja isopreeni eritumist lehe pindala kohta. Töö eesmärk oli paremini mõista taimede anatoomias toimuvaid muutusi, mis leiavad aset nende jaoks keerulistes tingimustes: kui noor taim ennast oma kasvukohal sisse seab ja kui taim peab kasvama tema jaoks normaalsest kõrgemal temperatuuril.

Vivian Kuusk kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 20. detsembril kell 10.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendaja on professor Ülo Niinemets ja oponent on dr Beatriz Fernández-Marín (University of the Basque Country (UPV/EHU), Hispaania). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.