2024. aasta lõpuga saab läbi ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimene 5-aastane tööperiood. Alates uue Eesti Maaülikooli seaduse jõustumisest 2020. aasta alguses on just nõukogu ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli pikaajalise ja kestliku arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest, tagades seeläbi ülikooli eesmärkide saavutamise. 

9. detsembril kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti Maaülikooli uue nõukogu koosseisu järgmiseks viieks aastaks. Uues nõukogus jätkavad senisest koosseisust ülikooli välise liikmena Anu Hellenurme ning Paavo Kaimre maaülikooli esindajana. Uuteks liikmeteks saavad ülikoolist valitud esindajatena Kerli Mõtus ning Rando Värnik, haridus- ja teadusministeeriumi määratud esindajana liituvad uute liikmetena Ivar Dembovski ja Robin Saluoks ning Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud esindajana Tarmo Soomere. Uus koosseis koguneb istungile esimest korda 2025. aasta alguses.

Oma mõtteid nõukogu tegemistest jagab Ants Noot, kes juhtis ülikooli nõukogu tööd viimasel kolmel aastal.

„Kui ma vaatan tagasi suurematele protsessidele, millesse ülikooli nõukogu selle viie aasta jooksul kaasatud oli, siis tuleb kindlasti märkida ülikooli institutsionaalset akrediteerimist. See oli muidugi ülikooli ühine suur töö, aga siin oli roll ka nõukogul – ka nõukogu liikmed osalesid intervjuudel jne.

Samuti jäi siia perioodi rektori vahetus. Nõukogu esimehe roll on ju teha kokkulepped rektoriga ja ma ütleksin, et see läks ladusalt. Saime esimeste aastate olulisemad tegevused kokku leppida, olgu nimetatud näiteks hoonestuse energiatõhususe ja ruumikasutuse efektiivsuse kava koostamine või kommunikatsioonistrateegia loomine. Nüüd tuleb neid kokkuleppeid ka rakendada.

Üks suur tegevuste pakett on olnud meie jaoks seotud ülikooli territoriaal-ruumilise arengukava üle vaatamisega. Viimastel aastakümnetel pole ülikoolis märkimisväärseid investeeringuid õppetaristusse tehtud. Praktika- ja katsebaaside kaasajastamine on nüüd töös, et viia õpikeskkond vastavusse tänapäeva vajadustega. Investeeringud õppe- ja teadustaristusse eeldavad ülikoolil laenu võtmist, mis on suur mõtteviisi muutus ülikooli jaoks. Selle laenu võtmise otsuse on nõukogu nüüd teinud ning loodetavasti saame me mõne aasta pärast näha linnakus juba täiesti uue kvaliteediga kaasaegset veterinaarmeditsiini õppehoonet, rääkimata teistest plaani võetud ehitusobjektidest.

Ülikoolipere peaks igal sammul hoidma silme ees seda, kelle nimel me peamiselt tegutseme: meie kalleim vara on üliõpilased. Õpe peab olema huvitav ja heal tasemel, kasutama peab kaasaegseid meetodeid ja vahendeid, kaasama peab välislektoreid (ka ettevõtjaid). Teine olulisem sihtrühm ongi ülikooli jaoks just ettevõtjad.

Nõukogu jaoks on olnud probleem õppekohtade vähene täituvus ja üliõpilaste suur väljalangevus. Arutasime seda teemat ka koos üliõpilastega. Siin on kindlasti suur roll õppekavade kaasajastamisel ja see on praegu ülikoolis toimumas. Nõukogu liikmetega initsieerisime ka ülikoolisisese tulemusrahastamise põhimõtete muutmist. Proovisime joonduda samadest näitajatest, mida järgib rahastamisel haridus- ja teadusministeerium. Muutsime selle järgi ka raha jagamise põhimõtteid ülikooli sees, et õppetoolid prooviksid näiteks rohkem leida viise, kuidas õppima tulnud inimesed ka päriselt ülikooli lõpetamiseni jõuaksid.

Ja viimase teemana tahakski esile tõsta ülikooli koostöö ettevõtjatega. Oleme arutanud, milline võiks olla ülikooli panus ettevõtlussektorisse – ülikool saab pakkuda näiteks rakendusuuringuid. Aga miks mitte ka ettevõtete panus õppetöösse? Näiteks eraraha kaasamise teema puhul on oluline muudatus see, et taas on hakatud riigi tasemel arutama tasulise magistriõppe võimalusi. Ettevõtjad soovivad pakkuda ka stipendiume, lisaks on omajagu praktikavõimalusi. Siin on kahtlemata veel suur tööpõld ees. Riik pakub selliseks koostööks ka omajagu rahastusallikaid.

Oluline on välja tuua, et ülikooli nõukogu ja tegevjuhtkonna koostöö oli nende aastate jooksul väga konstruktiivne, aus ja avatud. Ülikooli tegevjuhtkond oli väga vastuvõtlik ja mõtles kaasa, mitte ei vaielnud vastu, miks midagi mitte tegema hakata. Ülikoolipere on tervikuna hästi soe ja koostööaldis. Vaadatakse tulevikku ja lähtutakse ülikooli tegevusplaanidest ja strateegilistest eesmärkidest nii õppetöö, teadus-arendustegevuse, ühiskonna teenimise kui ka liikmeskonna ja organisatsiooni arendamise perspektiivist.

Ülikooli uut nõukogu ootavad ees mitu olulist teemat ja tegevust: ülikooli strateegia (arengukava) uuendamine, õppekavade kaasajastamine, veterinaaria valdkonna akrediteerimine.

Ühiskonna suur ootus on koostöö arendamine ettevõtjatega. Eesti Maaülikool on unikaalses seisus, me tegeleme nii oluliste teemadega nagu seda on toit, mets ja meie muud loodusressursid. Ilma toiduta ei saa elada ükski inimene ja just meie õpetame välja selle valdkonna spetsialiste.

Ka eesoleval perioodil ei saa ära unustada töötajate arendamist – ülikooli töötajate ootus on kaasaegsed töötingimused, mõistlik töötasu ja see, et inimesed oleksid tunnustatud ja toetatud nii oma arengus kui ka rasketel hetkedel.

Soovin Eesti Maaülikooli perele jõudu, jätkuvalt koosmeelt, julgeid otsuseid ja ikka omajagu õnne ka! Kindlasti kohtume veel!“