Tehnikamaja ilmajaam:

Vaata ilmainfot

Eesti Maaülikooli teadlased aitavad läbi puidujääkide väärindamise nii ravimitööstust kui ka plastitootjaid

Foto: Mari Luud

Selle aasta jaanuaris algas Eesti Maaülikoolis viieaastane teadusprojekt, mille käigus hakatakse erinevatest puidu- ja põllumajandusjääkidest tootma kahte kõrgväärtuslikku toodet: ligniin-deferoksamiini (LDFO) ja furaandikarboksüülhapet (FDCA). Projekti eesmärk on leida uusi rohelisi alternatiive traditsioonilistele fossiilsetele ressurssidele, pakkudes lahendusi nii ravimitööstusele kui ka plastitootmisele.

Deferoksamiin on meditsiiniline ühend, mida kasutatakse peamiselt raua liigse koguse eemaldamiseks organismist, näiteks vereloomehäirete raviks, kuid see on oluline ka vähiravis, et pikendada haigete eluiga. Furaandikarboksüülhape (FDCA) on taimsetest materjalidest saadav keemiline ühend, mis on aluseks bioplastide valmistamisele. Erinevalt naftast toodetud plastikutest on FDCA põhjal valmivad bioplastid looduses kiiremini lagunevad, pakkudes plastitööstusele keskkonnasõbralikumat alternatiivi.

„Meie eesmärk on arendada uusi võimalusi puidujääkide väärindamiseks, et mitte ainult vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, vaid ka edendada keskkonnasõbralikke lahendusi, mis võimaldaksid puitu täies mahus kasutada ning toetaksid ravimitööstust ja bioplastide tootmist,“ selgitab projekti vastutav täitja, biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas.

Projektis rakendatakse taimekoostisosade – ligniini ja tselluloosi eraldamiseks uuenduslikku meetodit, mis võimaldab säilitada nende struktuuri ja funktsionaalsuse või muuta seda sihilikult mingi kindla produkti suunas. Sel moel suudetakse toota väärtuslikke vaheühendeid, mille edasiseks töötlemiseks kasutatakse innovaatilist katalüüsiprotsessi, et lühendada sünteesirada ning seeläbi tõsta ka kogu protsessi majanduslikku tasuvust.

Projekt on oluline samm fossiilse toorme asendamisel roheliste alternatiividega, mis aitavad vähendada farmaatsia ja keemiatööstuse keskkonnamõjusid ning suurendada loodusvarade säästlikku kasutamist.

Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetuse rühmagrandist.

 

Lisainfo:

Timo Kikas

biomajandustehnoloogiate professor

timo.kikas@emu.ee

 5302 3636