2024/2025 aastaks lõputöö teemat otsivatele metsanduse, puidutöötlemise tehnoloogia ning metsamajanduse bakalaureuseastme ning magistriastme üliõpilastele pakutakse alljärgnevaid lõputöö teemasid:

Teema: Hariliku tamme kasvureaktsioon ja vastupidavus põuale: aastarõngaste ja soonte suuruse analüüs  / Pedunculate oak response to drought: a tree ring and vessel size analysis

Sisu: Välitööd tehtud. Vaja teha labortööd arvuti taga ja andmeanalüüs, koostada joonised/tabelid ning selle alusel kirjutada kokku töö.

Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee

 

Teema:Erineva päritoluga hariliku kuuse puidu moodustumist võrdlev uurimus / A comparative study of wood formation in different provenances of Norway spruce

Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee ; Maria Cristina F. Marques maria.marques@emu.ee

 

Teema: Punasüdamikuga kasepuidu anatoomiline analüüs / Anatomical analysis of birch wood with red heartwood

Lisainfo: Sandra Metslaid, sandra.metslaid@emu.ee; Aleksei Potapov, aleksei.potapov@emu.ee

 

Teema: Harvesteri/forvarderi tootlikkuse/kütusekulu uurimine N ettevõtte uuendusraietel/harvendusraietel

Sisu: Puiduvarumisega seonduv teema sobib bakalaureusetööks. Üliõpilasel peab olema juurdepääs konkreetse(te) masina(te) poolt salvestatud infole (nt harvesteri töölehed) ja tahe kogutud andmeid analüüsida. Andmete kogumise aeg näiteks oktoober 2024.- märts 2025, mille alusel saaks analüüsi teha ja töö kokku kirjutada.

Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee

 

Teema: N tootja metsamasinad Eestis ja nende kvaliteet

Sisu: 2008.a.- 2012.a. kirjutati rida lõputöid tollal enim esindatud tootjate (John Deere, Komatsu, Logset, Sampo, Metsis jt) toodangu kasutamisest Eestis ja nende riketest. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas masinate olemus ja kvaliteet on ajas muutunud. Andmete hankimise eelduseks sellise töö koostamisel on üliõpilase tahe suhelda metsamasinaesinduste töötajatega. Teema sobib bakalaureusetööks.

Lisainfo: Vahur Kurvits, vahur.kurvits@emu.ee

 

Teema: Termopuit

Sisu: Hetkel on termopuitu toodetud kvalitteetsest saematerjalist, kuid oleks vaja selgeks teha, kuidas saaks kasutada ka vähemkvaliteetset tooret, nt südamikulauad. Ilmselt oleks sellel mahtu ca magistritöö jagu. Koostöö ja teema täpusust Barruse poolt. 

Lisainfo: Regino Kask, regino.kask@emu.ee või Linnar Pärn, linnar.parn@emu.ee

 

Teema: Puidu kuivatamine

Sisu: Kuidas kuivatada kiiremini ja efektiivsemalt, ilma lõhede tekketa. Puidukuivatuse simulatsiooni programmiga “TorkSim” abil saaks kuivamispingeid modelleerida. Täpselt ajastatud niisutusimpulsiga oleks võimalik kuivatuse tõmbepingete maksimumi tasandada, Probleem on selles, et hetkel puudub vajalik kuivamispingete maksimumi indikaator, millelt saadud materjali lõhenemise ohu hoiatus lülitaks kuivatusõhu niisutuse õigeaegselt sisse (ja välja). Selleks oleks vajalik  välja töötada eraldi andureid, mis oleksid töökindlad kuivatuskambri karmis kliimas kasutamiseks. Kuivatuspingete maksimumi indikaatori eeluuringud oleks otstarbekas teostada EMÜ puiduteaduse laboris.  

Lisainfo: Valdek Tamme, valdek.tamme@emu.ee

 

Teema: Puiduskännerite temaatika

Sisu: Mida efektiivsemad on skännerid, seda maksimaalsemalt ja efektiivsemalt saab kasutada ära toorainet. Siin on ilmselt teemade ring väga lai, magistrist kuni doktorantuurini välja. Skännerid paiknevad igas tootmise etapis, alates palgi sorteerimisest. Tehtud on magistritöö laserskännerite kasutamiseks puu koore määramiseks. Koostöö Barrusega ja kaasjuhendamine.

Lisainfo: Risto Mitt, risto.mitt@emu.ee

 

Teema: Logistika

Sisu: Logistika optimeerimine eelkõige ettevõtte siseselt, süsiniku ja keskkonna jalajälje mõõtmine ja vähendamine. Võimalik magistritöö teema. Nii ettevõttesisene kui -väline. Palk sisse, kogu materjalide liikumine ettevõttesiseselt , siis valmistooted klientideni. Koostöös ettevõttega; kaasjuhendamine.

Lisainfo: Marek Irdla, marek.irdla@emu.ee

 

Teema:Töökeskkond

Sisu: Tööergonoomikad ja ohutus. Saab katta ka logistikat, et vähendada liigutusi töökohal. Võimalik on kaasajastada varasema kaardistuse baasilt soovitusi. Võimalik magistritöö teema. Täpsustada, kas vajalik riskianalüüs või tootmisprotsessi optimeerimine. 

Lisainfo: Eda Merisalu, eda.merisalu@emu.ee

 

Teema: Mahutabelid

Sisu: Kuna palki (ja ka saematerjali) tuleb importida, siis oleks hea teada erinevate riikide (Eesti vs Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra) ümarpuidu mahutabelite ja mõõtmismetoodikate erinevusi ja sellest tulenevaid vahesid tihumeetrites. Vajalik alustada teiste riikide mahutabelite ja mõõtmismetoodikate otsimisega, seejärel saab hakata erinevusi kaardistama. Näiteks on teada, et osta rootslastelt laevatäis puitu, siis nende mõõtmise järgi saab umbes 10 % jagu mahuga vastu pükse; neid erinevusi oleks vaja täpsustada. Sobib bakatööks, kuid magistritöös vajalik ka sisukam andmeanalüüs. 

Lisainfo: Ahto Kangur, ahto.kangur@emu.ee ja/või Allar Padari, allar.padari@emu.ee

 

Teema: Ain Eriku Eurojaapani lehise katsekultuuride kasvukäigu uuringud

Sisu: Töö sobib nii bakalaureuse kui magistriastme tudengile. Tutvumine katsealaga, välitööd 2024.

Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust, head arvutikasutusoskust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge andmete töötlemisel ning väitekirja kirjutamisel. Stipendiumi võimalus - SA Artur Nilsoni Ülo Eriku nimeline stipendium, mille eesmärk on soodustada tudengi teaduslikku tegevust ja säilitada metsamees Ülo Eriku pärandit.

Lisainfo: Mart Erik ja/või Maris Hordo, maris.hordo@emu.ee

 

Teema: Kuuse-kooreüraski põlvkondadevaheline dünaamika ja lendluse seos ilmastikuga

Sisu: Töö sobib bakalaureusetudengile. Töö teemaks on 2023. ja 2024. a suve kuuse-kooreüraski feromoonpüüniste sisu läbi töötamine ja suvise lendluse dünaamika täpsustamine isendite värvi põhjal. Töö käigus selgub, kui suur osa suve II poolel lennanud üraskitest olid uut põlvkonda rajama lennanud noormardikad ning mis on lendluse seos ilmastikuga. Võimalik on ka muu üraskitega seotud uurimis-suund tudengi vabal valikul.

Tudengil on soovi korral võimalik osaleda metsaökoloogia töörühma välitöödel ning õppida lähemalt tundma metsahäiringute maailma, mille üheks oluliseks osaks on ka putukkahjurid. Tudengilt eeldame huvi, täpsust ja kohusetundlikkust; omalt poolt pakume andmete kogumiseks vajalikku väljaõpet ja tuge väitekirja kirjutamisel.

Lisainfo: Kristjan Ait, kristjan.ait@emu.ee

 

Teema: Püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs N maakonna näitel

Sisu: Keskkonnaameti andmete põhjal kaardistatakse ühes maakonnas kolmel viimasel aastal kavandatud valikraied ning tehakse nende valikuline ülevaatus ja inventuur. Empiirilise analüüsi jaoks rajatakse valikraiealadele püsiproovitükid. Kasutada tuleb harvesteride tööfaile.

Inventeerimis- ja raieandmete põhjal arvutatakse puistute majandamise potentsiaalne tasuvus ning võrreldakse tulemusi lageraietele põhinevate stsenaariumidega.

Lisainfo: Paavo Kaimre,  paavo.kaimre@emu.ee

 

Teema: Süsinikuvoogude kaasamine puistu küpsusvanuse arvutustesse

Sisu: Puistute hinna- ja kasumiküpsus arvutamisel arvestatakse metsa majandamise kulude ja tuluga. Kuna üha enam kõneldakse metsa ökosüsteemiteenustega arvestamise vajadusest, muutub aktuaalsemaks ka küpsusvanuse arvutamise metoodika täiustamine.

Töö eesmärk on arendada küpsusvanuse arvutamise metoodikat, kus lisaks puidutulule võetakse arvesse süsinikuvood ja nende väärtus. Töö aluseks on metsade majandamise süsinikuvoogude kohta tehtud uuringud, EL süsinikukaubanduse reeglid, puistute kasvumudelid. Eelduseks on töö koostaja huvi puistu majandamismudelite, andmetöötluse ja -analüüsi ning arvutitarkvara kasutamise vastu.

Lisainfo: Paavo Kaimre  paavo.kaimre@emu.ee

 

Teema: Metsanduse finantsmeetmete tõhususe analüüs

Sisu: Magistritöös selgitatakse metsanduses kasutusel olevate finantsmeetmete eesmärkide saavutamist. Kokkuleppel juhendajaga valitakse erinevate finantsmeetmete (nt toetus, VEP kaitse leping vms) seast üks, mille kohta tehakse nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs. Töö koostamisel tuleb intervjueerida meetmega seotud osapooli.

Lisainfo: Paavo Kaimre  paavo.kaimre@emu.ee

 

Teema: Tormi ja põua mõju hindamine kuuse kooreüraski levikule aastarõngaanalüüsi / dendrokronoloogia abiga

Sisu: Otsime bakalaureuse tudengit meie uurimisrühmale täienduseks. KIK’i projekti põhieesmärgiks on kaardistada kuuse kooreüraskikollete laienemine ja vaibumine 2016. aasta tormist ja 2018. aasta põuast mõjutatud Lõuna-Eesti range kaitsekorraga looduskaitsealadel (Karula rahvuspark, Otepää looduspark) ja 2016. aasta tormist puutumata Karisöödi looduskaitsealal. Kuna aastarõngad aitavad hinnata kuusepuu tervist ja kasvamist, siis uurime kas see mõjutab ka puude vastuvõtlikust üraski suhtes. Võrdleme elusate ja surnute puude aastarõngaid. Välitööd (puursüdamike võtmine Karisöödi alal) toimuks septembris (2022) umbes nädala aega, täpsed kuupäevad kokkuleppel. Puursüdamike uurimiste jaoks ettevalmistamine, laboritöö ja andmete korraldamine sügisel ning analüüsid ja kokku kirjutamine talvel ja varakevadel. Huvi korral on ka võimalus projekti teiste osade välitöödes osaleda.

Võtke huvi ja lisaküsimuste korral julgelt ühendust: Floor Vodde (floortje.vodde@emu.ee)

Teemaga võib tegeleda nii eesti keeles kui inglise keeles, soovi järgi.

 

Teema: Erinduva kasvuga puude analüüs puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel
Sisu: Metsa kasvukäigu püsiproovitükkidel on puude rinnasläbimõõtu ja kõrgust mõõdetud juba 25 aasta jooksul. Statistilise andmeanalüüsi tulemusel on paljudel proovitükkidel selgunud teatud teistest tunduvalt eristuva (eelkõige kiireneva) kasvukäiguga puud. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada nende puude kasvuerinevuse põhjused (lokaalne kasvukoha või konkurentsitingimused, puu individuaalsed tunnused (liik, vanus vms), muud mõjutajad või siis hoopiski jämedad mõõtmisvead). Osa uuringust on tehtav arvuti abil (puu konkurentsiindeksite dünaamika arvutamise teel), kuid nende puude kohapealne takseerimine koos puursüdamiku võtmise ja hilisema analüüsiga on paljudel juhtudel hädavajalik. Teema sobib eelkõige bakalaureuseastme kahele või ühele üliõpilasele.
Lisainfo: Andres Kiviste, andres.kiviste@emu.ee

 

Teema: Valla või maakonna metsade inventeerimine ja seisundi jälgimine satelliitkaugseire abil
Sisu:  Suurel territooriumil metsade seisundi pidev seire on praktikas kulutõhusalt tehtav ainult keskmise ruumilahutusega (10-30 m) satelliidipiltide abil, mis katavad igaüks 185-290 km laiuse riba. Töö eesmärgiks on kasutada peamiselt spektri optilises piirkonnas satelliitidelt tehtud ülesvõtteid ja koostada andmebaas uurimisala metsade kohta. Hinnatavate tunnuste arv ja esitusviis (vektorkaart, rasterkaart) lepitakse kokku. Hinnatavateks tunnusteks on näiteks otsus mets-mittemets, metsa kõrgus, tüvemaht, vanus, liigiline koosseis, lehepinnaindeks ja  mingil ajavahemikul toimunud muutused. Töös kasutatakse vabavaralisi USA  satelliitide Landsat-8&9 skannerite OLI-TIRS ja Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliidil Sentinel-2 oleva skanneri MSI ülesvõtteid, olemasolevaid andmebaase ja välivaatlusi. Töö ühe osa moodustab tulemuseks saadud kaartide veahinnangute koostamine. Sobib kõikidele õppeastmetele.

Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool (lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee)

 

Teema: Metsade kaugseire rakendused 
Sisu: Metsade kaugseire vaba teema. Eeldatakse tudengite enda ideed või probleemipüstitust.
Lisainfo: Mait Lang, Tartu Observatoorium, TÜ / Eesti Maaülikool (lang@to.ee / Mait.Lang@emu.ee)

 

Teema: Puistute looduslikkuse dünaamika uurimine​
Sisu: Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikus on läbi viidud puistute looduslikkuse hindamise kordusinventuurid. Töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas on puistute looduslikkus muutunud nii majandatavates kui ka mittemajandatavates puistutes. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks. 
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee

 

Teema: Metsade looduslikkuse taastamise katsete tulemuslikkuse hindamine​
Sisu: 2005. aastal viidi läbi seitsmel kaitsealal Eestis metsade looduslikkuse taastamise katsed (häilude tekitamine, surnud ja lamapuidu tekitamine, häilud koos ülepõletamisega ja kontrollalad). 2023. aastal viidi läbi puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, putukate ja torikuliste seire. Töö eesmärgiks on uurida tehtud katsete tulemuslikkust: kas on käivitunud surnud puidu voog, kas liikide arv ja mitmekesisus on muutunud, kas on tekkinud looduslik uuendus jne. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks. 
Lisainfo: Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee

 

Teema: Puutüvede läbimõõdu mõõtmine​
Sisu: Tuleb mõõta puutüvesid nii klupiga kui ümbermõõdulindiga. Eesmärgiks on uurida mõõtmisvigu ja meetodite erinevusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Puutüvede kuju automaatne eristamine maapealse laserskanneri andmestikust​
Sisu: Kolmemõõtmelisest punktiparvest, mis on saadud maapealse laserskanneriga, on vaja eristada puutüved. Esialgu manuaalselt ja seejärel proovida automaatseid meetodeid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Metsa  hooldusraie vajaduse hindamine aerolidari andmete põhjal​
Sisu: Lennukilt tehtud laserskanneerimine annab andmed puistu kõrguse ning võrastiku tiheduse ja võrade pikkuse kohta. Need tunnused on informatiivsed hooldusraiete planeerimiseks. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Muutuste tuvastamine metsas aerolidari andmete põhjal​
Sisu: Korduvalt tehtud laserskanneerimine salvestab metsa võrastiku struktuuri. Kahe mõõtmise võrdlemisel saame  leida kõrguse kasvu ja ka väljalangemise. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Üksikpuude tuvastamine suure punktitihedusega aerolidari andmetest​
Sisu: Kui meil on metsa kohal tehtud laserskaneerimisega saadud andmestik tihedusega 100 ja rohkem punkti ruutmeetrile, siis see võimaldab juba üksikuid puid tuvastada. Eesmärk on jõuda automaatsete  meetoditeni. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsetelt satelliidipiltidelt​
Sisu: Masinõppe meetodite abil tuleb koostada puistu koosseisu prognoosid. Sisendiks on metsaregistri andmed ja multispektraalsed satelliidipildid. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Häiringute tuvastamine Eesti metsades Sentinel-2 MSI ja Landsat-8 OLI piltidelt​
Sisu: Pildipaaride võrdlemise abil tuleb uurida häiringute (põud, seenhaigused, torm, harvendusraied jm) kaardistamise võimalusi. Sobib nii magistri- kui bakalaureusetööks.
Lisainfo: Mait Lang, mait.lang@emu.ee

 

Teema: Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endisel põllumajandusmaal kasvavates lehtpuuistandikes​
Sisu: Töö eesmärgiks on iseloomustada lehtpuuistandike taimestiku liigirikkust ning hinnata, kui palju aega kulub metsataimestiku väljakujunemiseks ja millised tegurid seda protsessi enim mõjutavad. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee

 

Teema: Turberaie mõju metsa alustaimestikule​
Sisu: Töö eesmärgiks on hinnata turberaiete mõjusid okasmetsade liigirikkusele ja liigilisele koosseisule, analüüsides raie-järgseid muutusi puhma-rohu- ja samblarindes. Teema valik eeldab välitööde tegemist vegetatsiooniperioodi keskel (juulis). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Tea Tullus, tea.tullus@emu.ee

 

Teema: Toitainerikka puutuha mõju Puhatu jääksoo taastaimestumisele
Sisu: Mõned nädalad peale jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10 ja 15 t/ha) hoogustub oluliselt mitte ainult istutatud puude kasv vaid ka taimkatte tekkimine: lisaks arvukatele soontaimeliikidele asustavad tuhaga töödeldud alad raba-karusammal ja harilik punaharjak ning isegi kolmanda kategooria kaitsealune käpaline soo-neiuvaip.
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) jääksoodes määratakse peale turbasse puutuha segamist tekkinud taimkatte liigirikkus ja katvus ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee

 

Teema: Ammendatud freesturbaväljade metsastamine: jäätmena tekkiva puutuha mõju puude biomassi formeerumisele
Sisu: Turbaväljad, kus kaevandamine on lõpetatud ja mis on siiani taimestumata, on ühed suurimad CO2 emissiooni allikad Eestis. Mõned nädalad peale ammendatud freesturbavälja ehk jääksoo turbasse puutuha segamist (tuhakogused 5, 10, 15 ja 20 t/ha) hoogustub oluliselt istutatud puude (arukask, harilik mänd, harilik kuusk) kasv ja biomassi formeerumine, mille tulemusel seotakse oluline kogus süsinikku. 
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) ja/või Ulila (Tartu mk) ja/või Pindi (Võru mk)  jääksoodes kogutakse biomassi proovid puutuhaga töödeldud katsealadelt ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee

 

Teema: Puu- ja põlevkivituha mõju seemikute kasvule ammendatud freesturbaväljadel
Sisu: Puhatu jääksoo (Ida-Viru mk), kus turba kaevandamine lõpetati üle 30 aasta tagasi, on siiani suures osas taimestumata. Esmakordselt kogu maailmas alustati 2011. aastal Puhatus segutuha (puu- ja põlevkivituhk) katsetustega, et parandada seemikute kasvutingimusi Puhatu jääksoo metsastamisel. Tänaseks on katsetatud erinevate segutuha kogustega ja tulemused näitavad, et oluliselt hoogustub nii arukase kui ka hariliku männi ja hariliku kuuse seemikute kasv. 
Välitööd: Puhatu (Ida-Viru mk) jääksoos mõõdetakse istutatud katsepuude (arukas, harilik mänd ja/või harilik kuusk) kõrgus- ja jämeduskasv ning määratakse seosed erinevate keskkonnateguritega (mullaniiskus, pH, erinevate toitainete sisaldus (NPK Ca Mg) jm). Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Katri Ots, katri.ots@emu.ee

 

Teema: Puistu ehituse ja kasvumudelite täiustamine
Sisu: Metsa proovitükkidelt on juba pika aja jooksul kogutud suures mahus välimõõtmisi, mida saab kasutada nii puu kui ka puistu dendromeetriliste mudelite arendamiseks. Vastavalt üliõpilase huvile, praktilisele vajadusele ja olemasolevatele mõõtmisandmetele valitakse modelleerimiseks teatud takseertunnuste vaheline sõltuvus. Olemasolevatel andmestikel või vajadusel ka täiendavate välimõõtmiste andmestikel analüüsitakse seni loodud Eesti ja naabermaade mudeleid ning koostatakse uusi. Andmetöötluse keskkonnaks on vabavara R. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Lisainfo: Andres Kiviste, andres.kiviste@emu.ee

 

Teema: Metsaga alad, nende pindala ning metsaga alade pindala muutus ühes Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga mõnes Läti maakonnas ja / või Venemaa Pihkva või Leningradi oblasti rajoonis
Sisu: Ajutiselt metsata alad tekivad lageraiete, vähem tormimurdude, põlengute ja teiste kahjustuste tagajärjel. Aja möödudes ajutiselt metsata alad metsastuvad. Metsaga alasid lisandub eeskätt varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud, kuid kaasajaks kasutusest välja jäänud põllumaade metsastumise tulemusena.  Lõputöös käsitletakse metsaga alasid ning neil aladel viimastel aastakümnetel toimunud muutusi mõnes valitud Eesti maakonnas. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistriastme lõputööks.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee

 

Teema: Rannaroostikud Eesti suurjärvede või Läänemere rannikul
Sisu: Eesti suurjärvede, Võrtsjärve ja Peipsi järve, samuti Läänemere Eesti rannikul on viimastel aastakümnetel olnud valdavaks tendentsiks peamiselt pilliroost koosnevate rannaroostiku lappide laienemine. Rannaroostike seire kuulub Eesti keskkonnaseire programmi. Seiret tehakse satelliidipiltidelt. Teema sobib lõputööks loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Lõputöö võib käsitleda kas ühe Eesti suurjärve - Võrtsjärve või Peipsi järve, Hiiumaa, Saaremaa, Mandri-Eesti Pärnumaa, Läänemaa, Harjumaa või Lääne-Virumaa rannikute roostikke. Lõputööga selgitatakse, millega tuleb roostike seirel satelliidipiltidelt arvestada, et saadud tulemus oleks roostike aegrea kirjeldamisel võimalikult täpne.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee

 

Teema: Kevadised künnipinnad ja põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud endiste põllumaade metsastumine valitud Eesti maakonnas koos võrdlevalt samaga Lätis või Venemaal
Sisu: Nn. kevadised künnipinnad, põllu-alad, millele külvatakse suviviljad, on muudest põllumajandusliku maa kasutamise lappidest maikuus pildistatud satelliidipiltidel eristatavad. Talvel lausalise lukikattega oludes pildistatud piltidel on valgest lumepinnast tumedamate lappidena eristatavad puude ja põõsastega alad. Juhul kui niisugused tumedad lapid on kunagisel põllumajandusmaal, on tegemist põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja metsastuma hakanud aladega. Aja jooksul maakattes toimunud muutusi on mõeldav hinnata mõne valitud Eesti maakonna piires. Teemat võib arendada Eesti olude võrdluseks samaga lähivälismaal Lätis või Venemaal. Lähteandmestikuks on sateliidipildid. Teema sobib lõputööks nii metsanduse kui loodusvarade kasutamise ja kaitse erialadel.
Lisainfo: Urmas Peterson, urmas.peterson@emu.ee; urmas.peterson@to.ee

 

Teema: Metsa-atmosfääri gaasivahetuse dünaamika uurimine
Sisu: Metsaökosüsteem vahetab atmosfääriga süsinik (CO₂, metaan) ja veeaur (H₂O) fotosünteesi protsessi kaudu. Lisaks on mõõdetud nii nimetatud reaktiivsed jälggaasid (osoon, lämmastikoksiidid, ning vääveldioksiid). SMEAR jaama andmestik ulatab 2015. aastast 2021. aastani ja kogub edaspidi. Eesmärk on saada ülevaatuslik diagramme, kus on nähtav pikema perioodi gaaside dünaamiline päeva muutused poole tunnise täpsusega. Sobib bakalaureusetööks. On võimalik magistritööks edasi areneda.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee

 

Teema: Metsaökosüsteemi-atmosfääri gaasi kontsentratiooniprofiilid ja voogud uurimine
Sisu: SMEAR jaam mõõdab 30 meetrist 110 meetrini nii kasvuhoone gaaside ning teiste heitgaaside kontsentratsioonid. Eesmärk on kasutada mastiandmeid, et gaaside voogud metsaökosüsteemiga modelleerida ja võrrelda Eddy kovariatsiooni metoodikaga. Töö sobiks magistri- ja bakalaureusetööks.
Lisainfo: Steffen Noe, steffen.noe@emu.ee

 

Teema: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas
Sisu: Ülevaade mingi puidutoote (näiteks saematerjal, vineer vms puitplaadid, puitmajad, mööbel jne) tootmisest ja kaubandusest Euroopas või maailmas. Konkurentsi mõjutavad tegurid, Eesti koht vastava puidutoote Euroopa või maailma puiduturul. Täpsem teema tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga. Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju rahvusvahelistele puiduturgudele ja puidukaubandusele
Sisu:  Lõputöö lahendamine eeldab „Puidukaubanduse ja logistika“ ainekursuse läbimist. Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema: Sõdade ja muude rahvusvaheliste konfliktide (eelkõige Vene – Valgevene – Ukraina) mõju metsapoliitikale
Sisu:   Sobib magistritööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema:  Metsa- ja puidusektoris tegutseva N ettevõtte majandustegevuse ja tema peamiste konkurentide tegevusvaldkonna analüüs
Sisu:  Üliõpilasel peab omal olema juurdepääs ettevõtte andmetele. Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema:  Innovatsioon mingis metsa- ja puidusektori spetsiifilises valdkonnas
Sisu:  Sobib bakalaureusetööks.
Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema: Kliimatark metsandus. Ülevaade kliimatarga metsandusega seotud erinevatest uurimisprojektidest Eestis.

Sisu: Ülevaade kliimatargast metsandusest (Climate-Smart Forestry) ja selle valdkonna peamistest uurimisprobleemidest. Seejärel ülevaade erinevatest Eestis läbi viidud uurimisprojektidest, mida otseselt või kaudselt võiks seostada kliimatarga metsandusega. Sobib magistritööks.

Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema: Tavade ja praktikate muutused metsanduses

Sisu: Tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused, huvigruppide aktiveerumine ning viimase aja muudatused metsanduse juhtimises ning kliimamuutuste leevendamisega seotud tulevikumuutused – kõik need mõjutavad metsandusega seotud paradigmasid ja seeläbi metsanduspraktikat ning metsameeste arvamusi ja emotsioone. Millised on olnud olulisemad praktilise metsandusega seotud tavade ja praktikate muutused viimase 30. aasta jooksul? Kuidas toimub teadmiste ülekandmine erinevate põlvkondade metsameeste vahel ning milliseid teadmisi ja haridust tulevikus vaja läheb?

Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Teema:  Kasvava puu tüve kuju analüüs maapealse laserskanneri mõõtmisandmete põhjal

Sisu: Metsatakseerimisel mõõdetakse puutüvede läbimõõdud tavaliselt 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Tüveläbimõõt (rinnasdiameeter) on põhiline takseertunnus. Puu tüve mahu arvutamiseks kasutatakse mudeleid, mille sisendiks on puu kõrgus, rinnasläbimõõt ning tüve kuju kirjeldav vormiarv. Laserskannerid on võimelised looma ruumist andmestiku, mis võimaldab puutüvede läbimõõtusid saada ka maapinnast oluliselt kõrgemalt ja seega saaks ka täpsemini puu tüvede mahtu arvutada.  Töö eesmärgiks on kolmemõõtmelistest punktipilvedest puude tüveläbimõõtude ning mahtude arvutamise võimaluste uurimine. Sobib kõikidele õppeastmetele.

Lisainfo:  Mait Lang, lang@emu.ee

 

Teema: Võrastiku läbipaistvuse mõõtmine ja erinevate meetodite võrdlus

Sisu: Puude võrad ja puistu võrastik asuvad maapinnast kõrgemal ning varjutavad puistu alla jäävat maapinda ja samuti ka puude tüvesid. Samas annab võrastiku struktuur ja eriti võrastiku suhteline läbipaistvus äärmiselt olulist infot puistu ja üldse metsa omaduste kohta. Kuigi võrastiku liituse ning läbipaistvuse  tähtsus on eriti just kaugseirerakenduste kontekstis hästi teada, leiame tavaliselt, et nende tunnuste mõõtmine pole sugugi nii lihtne arvestades vajalikku täpsust. Kuna kaasaskantavad fotokaamerad suudavad salvestada üsna suure ruumilahutusega kujutisi, siis sobibki neist alustada. Võrdlusmaterjalina saab kasutada Maa-ameti tehtud aerolidarmõõtmisi, milles laserimpulsside peegelduskohtade kõrgusjaotus metsas kajastab samuti võrastiku läbipaistvust ja katvust. Sobib kõikidele õppeastmetele.

Lisainfo:  Mait Lang, lang@emu.ee

 

Teema: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728: selle kinnitamine, mõju ja rakendamine Eestis

Sisu: Euroopa Liidus on välja töötatud ettepanek Euroopa vastupanuvõimeliste metsade seireraamistiku loomiseks, kus eesmärgiks on viia Euroopa metsandusandmed uuele tasemele. Hetkel toimub selle ettepaneku seadusandlik tavamenetlus EL liikmeriikides. Töö analüüsib määruse vajadust (saaks võrrelda ka kehtivuse kaotanud määruse Forest Focus-ga), Eesti seisukohti ning määruse rakendamise võimalikku mõju Eestile.

Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee

 

Küsitlemisetega seotud (sotsioloogiliste) uuringute kaasjuhendamine

Kui mõne lõputöö üheks osaks on inimeste või organisatsioonide küsitlemine (kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimisviis, segameetodid) ja andmete hilisem analüüs, siis on soovitav kaasjuhendajaks võtta Meelis Teder.

Lisainfo: Meelis Teder, meelis.teder@emu.ee