Teadustöö

 

Biomajandustehnoloogiate õppetoolis on osakondade ühinemise järel tekkinud neli suuremat töögruppi, mis tegelevad erinevate biomajanduse tahkudega ning sellele suunatud tehnoloogiate uurimise ja arendamisega .
Biokütuste töörühmas uuritakse teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste – bioetanooli, biodiisli ja biogaasi tootmistehnoloogiaid. Peamiselt tegeldakse lignotselluloosse biomassi erinevate eeltöötlusmeetodite arendamisega, millega oleks võimalik biomassi struktuuri efektiivselt lõhkuda selleks, et saavutada maksimaalne biokütuste tootmisefektiivsus. Lisaks bioetanoolile, uuritakse ka kolmanda põlvkonna biokütuste tootmisvõimalusi mikrovetikatest ja korstnagaasist. Arendatakse mikrovetikate kasvatamiseks efektiivsemaid fotobioreaktoreid. Biosensorite uurimissuunal tegeletakse biosensor-rivide uurimise ja biokeemilise hapnikutarbe (BHT) sensor-rivi väljatöötamisega.
Agroroobotika töörühm. Tööstus 4.0 suunad ja põhimõtted on aluseks ka Põllumajandus 4.0 juures. Täppisviljelus, tehisintellekt, kaugseire, asjade internet ja  masinnägemine on vaid mõned märksõnad kogu Agrorobootika töörühma kontseptsioonist. Tõstmaks tootmisefektiivsust ja kvaliteeti ning vähendamaks keskkonnamõju ja tootmisriske, tegeleme igapäevaselt autonoomsete täppisviljelustehnoloogiate arenduse ja rakendamisega.
Ergonoomika ja ergodisain tegeleb optimaalsete töötingimuste loomisega tööprotsessi tõhustamise eesmärgil. Kesksel kohal on uute tehnoloogiate mõju hindamine töötaja töövõimele, süsteemi „tehnika-inimene-keskkond“ toime analüüs ja sobivate ergodisainiliste lahenduste pakkumine. Rakendusuuringud põhinevad töötajate skeletilihasparameetrite funktsionaalse seisundi dünaamilisel hindamisel sundasendite ja korduvliigutustega tööde puhul. Samuti on eesmärgiks töövahendite ja masinate ergonoomilisuse hindamine ja mugavate ergodisainiliste lahenduste leidmine ja juurutamine. Uuringute eesmärgiks on ülekoormusvigastuste ennetamine ergonoomikaliste sekkumistegevuste kaudu.
Põllundus- ja veotehnika töörühma teadus- ja arendustegevus hõlmab põllundusmasinate tööprotsessi modelleerimist ja arendust, kultuurmarjade (astelpaju, mustikas jm) masinviljelustehnoloogiate arendust, materjalide ja protsesside reoloogilisi mudeleid, traktoriagregaadi liikumisdünaamikat, veduki/sõiduki massi määramist vertikaalselt koormatud rehvi rõhumuutuse meetodil ning masina-traktoripargi kasutusefektiivsuse monitoorimist. Samuti uuritakse biokütuste omaduste mõju sisepõlemismootori efektiivsuslikele ja ökonoomsuslikele parameetritele ning heitgaaside emissioonile ja biomanuste mõju kolbmootori kütustele ning masinaelementidele.
Töötlemistehnika töörühma tegevus lähiminevikus on olnud seotud metallilõikeprotsesside uurimisega. Seda on eelkõige uuritud lõikuri (freesi, treitera) kulumise seisukohast erinevate materjalide töötlemisel. Lisaks on uurimistemaatika hõlmanud lõikeprotsessi üldise mõju küsimusi töödeldud materjali pinnale ja selle vahetule lähedusele. Tuleviku uurimistööde üldine suund on seotud tootmise digitaliseerimise temaatikaga. Integreeritud lähenemine tootmisele alates raalprojekteerimisest, raalvalmistamisest, töötlemistehnoloogiast ja valmistamistäpsuse küsimustest.
Füüsika töörühma  põhitegevuseks on õppetöö läbiviimine, olemas füüsika ja agrometeoroloogia õppelaboratooriumid.