Füüsika töörühm

Asume TEHNIKAMAJAS, ​Fr.R.Kreutzwaldi 56/1   A-korpuse  IV korrusel ja samas toimub ka õppetöö

 

FÜÜSIKA õppetööga seotud materjalid asuvad vabavarana aadressil www.emufyysika.weebly.com

 

Miks me õpetame füüsikat?

Eesmärk on luua tehnilistel erialadel töötamiseks tarvilik füüsikalis-matemaatiline baas. 
Aine omandamisel on pearõhk füüsika rakenduslikel aspektidel: nagu mõõtmine, mõõtetulemuste töötlemine ja saadud tulemuste mõtestamine.
Füüsika all-lõikude käsitlemisel pöörame peatähelepanu nende rakendustele looduslike ja tehnoloogiliste protsesside kirjeldamisel.

Õppeainega taotleme, et üliõpilane mõistaks järgnevate tehnoloogiliste protsesside füüsikalisi aluseid, suudaks eristada töökõlbulikke lahendusi kommertsmürast ning omaks ülevaadet tänapäeva füüsika aktuaalsetest probleemidest.

Mida me veel õpetame?

Õppeaine keskkonnafüüsika õppimise põhieesmärk on aru saada meid ümbritsevas keskkonnas toimuvatest füüsikalistest protsessidest, tunda keskkonda mõjutavaid globaalseid tegureid ja nende seoseid inimtegevusega.
Aine on vajalik üldise füüsikalise maailmapildi loomiseks ja seal toimuvate protsesside mõistmiseks

Aines agrometeoroloogia omandatavad teadmised atmosfääris toimuvatest ilma kujundavatest protsessidest võimaldavad hinnata ilmaolukorda ja prognoosida võimalikke ilmakahjustusi. Üliõpilane õpib tegema lihtsamaid ilmavaatlusi ning oskab hankida ilmainformatsiooni: lugedes ilmakaarte ja kasutaddes kliimateatmikke.

7.10.-22.11.2019 saab Eesti Maaülikooli raamatukogus vaadata näitust "Eesti loodus" tehnikainstituudi töötajate Andres Karolini, Jaak Jõgi, Mart Hovi, Vaike Tomanni, Galina Kononenko, Eda Merisalu, Matis Luige ja Taavo Vellendi loodusfotodest.
Näitus on pühendatud Eesti 100. aastapäevale, Eesti Maaülikooli põllumajandusinseneeriaõppe 100. aastapäevale ja ergonoomikaõppe 20. aastapäevale. 

 

01.09.2017.a. Eesti Maaülikool läks 01.septembril 2017.a. üle vastutusvaldkondadel põhinevale uuele akadeemilisele struktuurile, et kinnistada maaülikooli rolli biomajanduse eestvedajana. Struktuuri muutumise tulemusena liideti endised matemaatika ja rakendusfüüsika osakonnad ning moodustus matemaatika ja füüsika osakond (Department of Mathematics and Physics)  EMÜ tehnikainstituudi koosseisus.

 

30.09.2016.a. Rakendusfüüsika osakonna kodulehe  aadress on alates 1.oktoobrist 2016.a.   www.emufyysika.weebly.com   Kuna  hot.ee keskkond suleti 30.septembril viisime õppetööga seotud materjalid  aadressilt  www.hot.ee/vaiken üle  weebly.com keskkonda. 

 

23.09.2016.a.toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel tunnustati ja kiideti eelmise õppeaasta tublimaid töötajaid ja häid tegusid.

Filosoofiadoktori tunnistuse sai Aare Aan, kelle juhendajaks oli meie kolleeg professor Mati Heinloo;

Mati Heinlood tunnustati ka emeriitprofessoriks valimise puhul.

Eesti Maaülikooli „Aasta Tegu 2016“ laureaadiks pärjati Tehnikainstituut, „kes on läbi rahvusvahelise suhtluse intensiivistanud oma teadus- ja uurimistööd olulistes eluvaldkondades“. Aasta Tegu 2016 omistamise puhul väljastati Tehnikainstituudile asjakohane tunnistus ja kingiti klaasist meene.

06.11.2015.a. toimus Aare Aani filosoofiadoktori väitekirja kaitsmine.

Kaitsmisele tuli tehnikainstituudi doktorandi Aare Aani doktoritöö „Mathcadi tarkvarapõhine modelleerimine, visualiseerimine ja simuleerimine mehaanikas/ On Using Mathcad Software for Modelling, Visualization and Simulation in Mechanics” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tootmistehnika erialal. Doktoritöö juhendaja oli prof. Mati Heinloo, oponendid olid prof. Valery Ochkov (National Research University, Moscow Power Engineering Institute) ja juhtivteadur Jüri Majak (Tallinn University of Technology, Faculty of Mechanical Engineering).

TI seminar 03.04.2014.a. Lektor Riho Kägo. Õppereis CERN´i, Euroopa Tuumauuringute Keskusesse.

TI seminar 20.02.2014.a. E-õpe tehnikainstituudis

  1. Lektor Mart Hovi. E-õpe kui toetav element

  2. Professor Mati Heinloo. MATHCAD ALGAJAILE  MOODLE`I KESKKONNAS

  3. Doktorant Tanel Tärgla. E-õpe ?!

TI jõuluseminar 19.12.2013.a.  Väljasõidu seminar Tõraverre, kus TÜ dotsent Mart Noormaa räägib kosmosetehnoloogiatest ning EstCube`st.  Korraldaja rakendusfüüsika osakond

18.11.2013.a.  Autasustati parimaid teaduse populariseerijaid, elutööpreemia Helle ja Jaak Jaanistele

Eesti Teadusagentuur  Pressiteade  15.11.2013.a.  "Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pälvisid Helle ja Jaak Jaaniste pikaaegse astronoomia populariseerimise eest. Helle ja Jaak Jaaniste on olnud Tartu Tähetorni alustalad alates 1990. aastate algusest. Nende käe all on kasvanud üles mitu põlvkonda astronoome, nende juhtimisel on toimunud avalikud vaatlusõhtud, astronoomiaringi avalikud loengud ning nende algatatud on astronoomiahuviliste iga-aastased kokkutulekud..."

Loe kogu artiklit postimees.ee

10.10.2013.a.    Professor Mati Heinloo 70.   Ettekanne "Tegemistest minu elus"

TI seminar 07.03.2013.a. Jaak Jaaniste   Mõistlik või mõttetu füüsika

(Füüsika õppimise ja õpetamise võimalused Eesti Maaülikoolis).  Jah, loengu tiitliga parafraseerin ETV saatesarja. Ühist on niipalju, et kuna elame ärimaailmas, pakub turg meile ka väga erinevat füüsikat. Ostjana tuleb meil teha valik, millisest füüsikast meile kasu võiks tõusta.

A. Füüsika kui teadus (fundamentaalfüüsika, CERN)

B. Rakendusfüüsika (materjaliõpetus, soojusõpetus, termotuumaprobleem)

C. Koolifüüsika (kooliprogrammid, õpikud, katsevahendid)

21.12.2012.a.  Tõnu Leemeti filosoofiadoktori väitekirja kaitsmine

Kaitsmisele tuleb Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Tõnu Leemeti väitekiri „Raskesti lõiketöödeldavate metallisulamite deformatsiooni kirjeldamine ja modelleerimine. The characterization and modelling of the dynamic behavior of hard-to-machine alloys“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tootmistehnika erialal.

Doktoritöö juhendaja on prof. Jüri Olt ning oponendid prof. Jānis Rudzītis (Riia Tehnikaülikooli masinaehitustehnoloogia instituut) ja vanemteadur Jüri Majak (Tallinna Tehnikaülikooli masinaehitusinstituut).

Eesti Maaülikooli tunnustused

Eesti Maaülikooli teaduse poulariseerimise auhind  2009.aastal  II preemia - dotsent Jaak Jaaniste mitmekülgse tegevuse eest astronoomia valdkonnas

Eesti Maaülikooli aasta innovatiivne õppejõud 2007.aastal professor Mati Heinloo

Loe veel

Andres Karolin,  Vaike Tomann

Füüsika on põllumajanduse- ja loomaarstiteaduskonna õppekavades oli juba Tartu Ülikoolis. Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomisel 1951. a. jäi füüsika õpetamine EPA üliõpilastele TRÜ füüsikaosakonna ülesandeks kuni aastani 1962, mil loodi EPA füüsika kateeder.

Kateeder sai endale ruumid õppehoones, mille praegune aadress on Baeri 4. Seal toimus õppetöö kuni sügiseni 1992, mil kateeder ühendati mehaanika õppetooliga ja füüsika õpetamine viidi üle õppehoonesse Kreutzwaldi 56. Samades ruumides tegutseb ka 1994. a. loodud Füüsika instituut.

1962.a. oli kateedri koosseis järgmine: dotsent kateedri juhataja (tabel 1), kuus õppejõudu ja neli abiõppetöötajat. Järgnenud reformide käigus on koosseisu järjest vähendatud ning 2002 oli isikkoosseisus üks professor, kaks lektorit,  vanemlaborant ja laborant. 2003 liitusid füüsikutega matemaatikud, seoses matemaatika ja masinaõpetuse instituudi kadumisega tehnikateaduskonnas. Füüsika instituuti  juhatas prof. Jaak Jaaniste. Alates 1.jaanuarist 2005 on Eesti Põllumajandusülikoolis uus struktuur, mille tulemusena kadus eraldi üksus, füüsikud on akadeemilise õppeasutuse EPMÜ tehnikainstituudi koosseisus. 2005. aasta 27. novembrist kehtib ülikooli nimena ametlikult "Eesti Maaülikool"   vt. ka  Eesti Maaülikool - ajalugu.

Tabel 1. Füüsikat õpetavate struktuuriüksuste kronoloogia.

Ajavahemik	Üksuse nimetus	Lühend	Juhataja	Alluvus
1962...1992	Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) füüsika kateeder	EPA	dots. Paul Hellenurme 1962...1973	EPA põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond
			dots. Ando Ots 1973...1975
			v.-õp. Vello Anderson 1975...1976
			v.-õp. Andres Karolin 1976...1979
			dots. Herbert Mägi 1979...1980
			ass. Leiger Mättas 1980...1981
			dots. Vello Ross 1981...1992
1992...1994	Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ) mehaanika ja füüsika õppetool	EPMÜ	prof. Mati Heinloo 1992...1994	EPMÜ tehnikainstituut
1994...2004	EPMÜ Füüsika instituut		prof.Jaak Jaaniste 1994...2004 dots.Jaak Jaaniste 2005...2014	EPMÜ tehnikateaduskond
01.01.2005.. 27.11.2005	Rakendusfüüsika töörühm EPMÜ tehnikainstituudi koosseisus			EPMÜ tehnikainstituut
27.11.2005   01.09.2017	Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (EMÜ) rakendusfüüsika osakond Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi matemaatika ja füüsika osakond	EMÜ TI FY TI FM		EMÜ tehnikainstituut
			lektor Ott Krikmann 01.09.2014-01.09.2017 lektor Eve Aruvee al.01.09.2017 ..
01.01.2022	Eesti Maaülikool. Metsanduse ja inseneeria instituut. Biomajandustehnoloogiate õppetool	MI BT	Professor Timo Kikas	EMÜ Metsanduse ja inseneeria instituut

 

Uurimistööga on füüsika kateedris tegeldud alates kateedri asutamisest. Tegeldi luminestseeruvate ioonsete kristallide haardetsentrite vastastikuse mõju uurimisega (P. Hellenurme ja I. Kirs). Nimetatud tööd kestsid 1982. aastani. Kateedri asutamisest kuni käesoleva ajani on tegeldud taimkatte produktsiooniprotsessi matemaatilise modelleerimise probleemidega. On uuritud produktsiooniprotsessi matemaatilisi mudeleid (Z. Bichele), taimkatte arhitektoonikat (V. Anderson, H. Mägi, V. Ross), taimede vee- ja gaasivahetuse bilanssi (A. Karolin ). Nimetatud temaatikal on kaitstud kaks kandidaaditööd (H. Mägi, 1974 ja Z. Bichele, 1981) ja üks magistriväitekiri (A. Karolin, 1994). Pärast ettevalmistusosakonna asutamist asus sellele vajalikke õppevahendeid koostama L. Mättas, kellelt on ilmunud 5 originaalset õppevahendit. 1983. aastast töötab kateedris J. Jaaniste, kelle erihuvideks on galaktikate ja nende süsteemide teke ja evolutsioon, galaktikatevahelise aine ja väljade mõju galaktikate morfoloogiale, tehnilise ja inimfaktori osa füüsikateaduse arengus. R. Saare tulekuga EPA füüsika kateedrisse laienes fundamentaaluuringute temaatika mikromaailma. Uuriti kõrgema spinniga elementaarosakesi kirjeldavaid võrrandeid, vastasmõjusid ja nende seost aegruumi sümmeetriaga. Tulemuseks oli võrrandite aksiomaatika modifitseerimine, mis omakorda võimaldas uue algebra kasutamist osakeste kirjeldamisel. Kõrgema spinniga osakeste jaoks õnnestus välja töötada aeg-ruumi sümmeetriast tulenev nn. dünaamiline vastasmõju, mille uurimine jätkub. Teadustöid sellel teemal on avaldatud USA-s. On valminud ja kaitstud üks magistriväitekiri (L. Mättas, 1994).

Keskkonna aparatuuri laboratoorium (KAL) moodustati 1993. a. detsembri lõpus eesmärgiga arendada koos teiste allüksustega töid keskkonna seisundi jälgimiseks vajaliku aparatuuri projekteerimise, valmistamise ja rakendamise edendamiseks ning vastavate teadusuuringute tegemiseks. Peamine tähelepanu on seni suunatud ultraviolettkiirguse mõõtmise ja tuuleenergia kasutamisega seotud ülesannete lahendamisele. Laboratooriumi juhataja on Valdur Tiit (a-st 1993). Labar lõpetas tegevuse augustis 2010, seoses Kreutzwaldi 56 maja renoveerimisega.