Uudised

Jõeäärsete metsade jätkusuutlikule majandamisele keskenduva projekti RiForMa raames külastas 21. augustil Läti Riikliku Metsainstituudi esindaja Eestit. Külastuse eesmärk oli uurida Kõpu jõe kallastel kasvavaid metsi, et kavandada edasisi teadusuuringute samme ja määrata kindlaks projekti jaoks vajalikud demonstratsioonalad. 

Läti kolleegidest olid kohal projektijuht Oskars Krisans ja projekti ideoloog Marcis Saklaurs. Eesti poolt osalesid kohtumisel Eesti Maaülikooli metsaökoloogia kaasprofessor Kalev Jõgiste ja Metsamaahalduse AS metsaülem Tarmo Männigo, kes haldab mitmeid piirkonna eraomanduses olevaid metsi. Erametsad on erilise tähelepanu all, kuna projekti ühe eesmärgina keskendutakse erasektori metsameeste teadmiste ja oskuste toetamisele. 

Külastuse käigus otsiti jõe kallastelt liigirikkaid puistuid, et leida vastuseid küsimustele, millised puuliigid võiksid seal tulevikus kasvada ja kuidas soodustada nende uuenemist olukorras, kus vana puistu hõreneb, hukkub või on raiutud. Erilist tähelepanu pöörati ka jõeäärsete metsade kasvukoha topograafiliste tegurite mõjule. Kõrgetel jõekallastel on puistu liigiline koostis märgatavalt rikkalikum kui madalamatel aladel. Madalatel kallastel, mida sageli nimetatakse "lammideks", on puurinde liigirikkus jõe vahetus läheduses väiksem. Mida kaugemale veest, seda suuremaks muutub puurinde liigirikkus jõeäärses puistus. Mõned lammialad, kus veetaseme muutused on väikesed, võivad olla väga liigirikkad, seda tänu suurele varieeruvusele mikrokasvualades. Näiteks võime suurtel lammialadel leida mitmesuguseid laialehelisi puuliike nagu jalakas, vaher, saar ja tamm. Järskude jõekallaste puhul on jõevee tase väiksema tähtsusega reguleeriv faktor.  

Kohtumise käigus külastati ka alasid, kus oli teostatud lageraie jõeäärsete metsade läheduses. Veekaitsevööndite nõuded seavad metsade majandamisele mitmeid piiranguid ja senini ei ole meil täpselt teada, millised metsad kasvavad kõige paremini jõgede läheduses. Lisaks käsitleti võimalusi metsa uuendamiseks veekaitsevööndis, sealhulgas metsataimede istutamist ja liigilise koosseisu parandamist. Samuti arutati põllumajanduslikke tegevusi ja loomade karjatamist, et säilitada vooluvee kvaliteet. 

Teadlased jõudsid ühisele arusaamale, et kuigi tänased seadused pakuvad mitmeid võimalusi jõeäärsete metsade seisundi parandamiseks Lätis ja Eestis, on seaduste täiendamine endiselt vajalik, et toetada jätkusuutlikku metsade majandamist jõgede kallastel.  

Üheks olulisemaks ülesandeks projekti esimeses faasis on jõeäärsete metsade ökosüsteemiteenuste kaardistamine. Demonstratsioonalad aitavad leida need jõeäärsete metsade hüved, mis on inimese jaoks suure väärtusega. Veekaitse jõgedes on teenus, mille vajalikkuses on raske kahelda. Puhast vett meie siseveekogudel on vaja kõigil, joogivee vajadused on olulised, rekreatiivse kasutuse puhul soovivad inimesed ujuda ja tegelda veespordiga puhtas keskkonnas, meie jõgedes ja järvedes. Kaldapuistu puhastab vett, mis aga saab siis kui ka see mets oma aja ära elab ja vanaduses koost hakkab lagunema? 

Ökosüsteemiteenuseid võime kokku lugeda mitukümmend. Selgitamist vajavad veel sellised küsimused, nagu näiteks jõgede ja ojade roll maastikupildis, jõgede omadused funktsioneerida ökokoridorina loomade ja lindude liikumisel ning ajutiste (aga ka alaliste) vooluvete elupaikade liigirikkus. 

 

Projekti kohta leiab täiendavat infot: 

Interreg Estonia-Latvia programm - Eesti Maaülikool (emu.ee)