Gontšarenko, G., Kurm, M., Tamm, Ü., Maaten, T., Ševtšenko, L. Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) geneetilisest varieeruvusest Eesti ja Valgevene looduslikes populatsioonides. Lk. 9–22.
Vardja, R., Tamm, Ü., Enno, T. Triploidse haava (Populus tremula f. gigas) mikropaljunduse tulemustest. Lk. 23–31.
Roosileht, U., Voolma, K., Õunap, H. Faunistilisi andmeid mardikalistest (Coleoptera) Vihterpalu põlendikul. Lk. 32–40.
Sander, H., Meikar, T. Eksootilised okaspuud Eesti metsakultuurides. Lk. 41–64.
Pärn, H. Hariliku männi puistute radiaalkasvu ja kliimategurite vaheliste seoste ajalisest varieeruvusest. Lk. 65–79.
Kuznetsova, T., Mandre, M. Keerdmanni (Pinus contorta var. latifolia Engelm.) seisundist põlevkivikarjääri tasandatud puistangutel. Lk. 80–91.
Mandre, M., Korjukov, R. Puutuha mõju hariliku männi (Pinus sylvestris) okaste mineraalsele koostisele ja pigmentkompleksile. Lk. 92–100.
Ots, K., Haugas, R. Puutuhaga väetamise mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamassi formeerumisele. Lk. 101–109.
Kangur, A., Jõgiste, K., Korjus, H. Kõpu poolsaare riigimetsa säästev majandamine ökosüsteemide väärtushinnangute skooringmeetodi alusel. Lk. 110–123.
Paal, J., Rooma, I., Turb, M. Sürjametsadest Otepää kõrgustikul. Lk. 124–149.
Seemen, H., Jäärats, A. Kasvatustehnoloogiate mõjust okaspuu istutusmaterjali kvaliteedile. Lk. 150–164.
Vares, A., Tullus, H., Lõhmus, K. Maapealse osa biomass, produktsioon ja peamised mineraaltoitained erineva tihedusega noortes sanglepikutes (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.). Lk. 165–175.
Külla, T., Lõhmus, K., Kurvits, V., Seemen, H. Lämmastiku netomineraliseerumine keskealises pohlamännikus nõrgalt leetunud leedemullal. Lk. 176–186.
Pikk, J., Kask, R., Kuusepuu, T., Peterson, P. Kasvutingimuste mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puiduomadustele. Lk. 187–197.
Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potentsiaal harvendus-ja uuendusraies. Lk. 198–207.
