1. Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) metsanduse ja inseneeria institudi (edaspidi: instituut) põhimäärus (edaspidi: põhimäärus) sätestab instituudi ülesanded ja juhtimise.
2. Instituut on ülikooli akadeemiline struktuuriüksus, mis tegutseb Eesti Maaülikooli seaduse, ülikooli põhikirja, käesoleva põhimääruse ning teiste õigusaktide alusel.
3. Instituudi eesmärk on Eesti ühiskonna arenguhuvist lähtuvate teaduslike alus- ja rakendusuuringute ning arendustegevuse korraldamine, teadmiste vahendamine õpetamise, publitseerimise, ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde kaudu, ning akadeemiliste tavade edendamine.
4. Oma eesmärgi saavutamiseks instituut:
4.1. teeb oma akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustööd, tagades valdkondade kompleksse arengu instituudis, ülikoolis ja Eestis;
4.2. korraldab õppetööd ülikooli õppekavade alusel;
4.3. nõustab ja teeb ekspertiise ning osutab teisi teadmusteenuseid;
4.4. sõlmib, muudab ja lõpetab lepinguid õigusaktide alusel ning ülikoolis kehtestatud korras;
4.5. viib ellu instituudi ja instituudi akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade arengukavasid;
4.6. tagab oma akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondades järelkasvu;
4.7. edendab oma materiaal-tehnilist baasi.
5. Instituudil on õigus kasutada ülikooli sümboolikat ülikoolis kehtestatud korra kohaselt.
6. Instituudi ametlik nimetus on:
6.1. eesti keeles Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut, lühendatult MI;
6.2. inglise keeles Institute of Forestry and Engineering.

 

II JUHTIMINE
7. Metsanduse ja inseneeria instituudi kõrgeim otsustuskogu on instituudi nõukogu (edaspidi: nõukogu).
8. Instituudi tööd juhib direktor, kes valitakse rektori kehtestatud korras.

 

III NÕUKOGU
9. Nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu valimiskorra sätestab põhimäärus.
10. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees, kes valitakse nõukogu liikmete hulgast. Esimehe äraolekul juhib nõukogu tööd instituudi direktor, tema äraolekul direktori kohusetäitja.
11. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri ja tema asendamise korra määrab instituudi direktor.
12. Nõukogu pädevuses on:
12.1. esitada instituudi põhimäärus ja selle muudatused rektorile kinnitamiseks;
12.2. esitada instituudi arengukava ja akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade arengukavad ülikooli senatile kinnitamiseks;
12.3. võtta vastu instituudi nõukogu kodukord;
12.4. moodustada töö otstarbekaks korraldamiseks instituudi töökorralduslikke üksusi;
12.5. kinnitada instituudi eelarve ja alaeelarved;
12.6. valida avalikul konkursil akadeemilised töötajad, välja arvatud korralised professorid;
12.7. kuulata ära direktori ja õppetoolide juhtide ning töökorralduslike üksuste juhtide tegevuse aruanded;
12.8. otsustada teiste õigusaktide alusel nõukogu pädevusse antud küsimusi.
13. Nõukogu võib peale punktis 12 nimetatu võtta oma pädevusse ka teisi instituudi eesmärkide ja ülesannetega vastavuses olevaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.
14. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.
14.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsused tehakse asjaosalistele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast nõukogu koosolekut.
14.2. Nõukogu otsused jõustuvad nende avalikustamise päevast või otsuses nimetatud tähtajal.
14.3. Nõukogu otsused on instituudi liikmetele kohustuslikud.

 

Nõukogu moodustamine
15. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikohajärgselt instituudi direktor ja õppetoolide juhid/hoidjad. Üliõpilaste esindusnorm erinevatest kõrgharidusastmetest on 20% nõukogu koosseisust. Direktor määrab oma volituste kehtivuse ajaks nõukogusse 20% liikmetest, kes esindavad ülikooli teisi struktuuriüksusi, instituudi tegevusvaldkondadega seotud riigiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi organisatsioone või isikuid.
16. Üliõpilasesindus valib oma esindajad instituudi nõukogusse salajastel valimistel üheks õppeaastaks arvestusega, et esindatud oleks erinevate õppeastmete üliõpilased.
17. Nõukogus instituuti esindavateks liikmeteks võivad kandideerida instituudi täisajaga töötavad akadeemilised töötajad. Kandidaate seavad üles instituudi direktor ja akadeemilised töötajad.
18. Nõukogu instituudipoolsed liikmed valib valimiskogu salajasel hääletusel. Valimiskogusse kuuluvad akadeemilised töötajad, kelle töökoormus instituudis akadeemilise töötajana on vähemalt 20 tundi nädalas. Nõukogu liikme töölepingu lõppemisel nimetatakse nõukogu koosseisu liikmekandidaatide pingereas järgmine isik. Kui pingereas isikud puuduvad, siis korraldatakse asendusliikme leidmiseks valimised.
19. Nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima pärast nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist, ja kehtivad kolm aastat, v.a üliõpilased, kelle volitused kehtivad üks õppeaasta.
20. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab instituudi direktor. Esimesel istungil, mille kutsub kokku direktor, valib nõukogu oma liikmete hulgast esimehe.  

 

Nõukogu tegevuse alused
21. Nõukogu töövorm on istung, sh elektrooniline istung, mis toimub instituudi nõukogus vastu võetud nõukogu kodukorra alusel.
22. Nõukogu kodukord sätestab nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.
23. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas nõukogu kinnitatud päevakorra alusel.
24. Nõukogu istungi kutsub kokku nõukogu esimees, erakorralistel juhtudel rektor või nõukogu vähemalt 1/4 koosseisu nõudmisel nõukogu sekretär.
25. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt viis tööpäeva enne nõukogu istungit.
26. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal rohkem kui pool nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud nõukogu liikmetest, v.a juhul, kui otsustatakse instituudi põhimääruse muutmist,  mil on nõutav otsustamisel osalevate liikmete 2/3 häälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral avalikul hääletamisel otsustab nõukogu istungi juhataja hääl.
27. Nõukogu istungid on üldjuhul avalikud. Nõukogu esimehe või vähemalt kolme nõukogu liikme ettepanekul võib nõukogu kuulutada oma koosoleku kinniseks.
28. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel. Isikuvalimised viiakse läbi salajase hääletamise teel.

 

IV DIREKTOR
29. Instituuti juhib direktor, kelle nimetab ametisse rektor. Direktor vastutab instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru nõukogule, ülikooli nõukogu eelarvekomisjonile, prorektoritele ja rektorile. Direktori kohustus on tagada instituudi tegevus põhimääruse, ülikooli põhikirja ja teiste õigusaktide kohaselt.
30. Direktori äraolekul täidab direktori kohuseid direktori volitatud isik.
31. Direktor:
31.1. esindab instituuti ja tegutseb instituudi nimel temale antud volituste piires ning põhimääruses sätestatud õiguste ulatuses;
31.2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;
31.3. tagab nõukogu otsuste ning ülikooli nõukogu ja senati määruste ja otsuste täitmise;
31.4. annab välja korraldusi instituudi töö korraldamiseks, mis on instituudi töötajatele kohustuslikud;
31.5. esitab instituudi eelarve kavandi ülikooli rahandusosakonnale, tagab alaeelarvete ja nende täitmise kavandite esitamise nõukogule;
31.6. lahendab muude õigusaktide alusel tema pädevusse antud küsimusi.
32. Direktor annab oma tegevusest aru nõukogu istungil vähemalt üks kord aastas.

 

V INSTITUUDI LIIKMESKOND
33. Instituudi liikmeskonna moodustavad instituudi töötajad, üliõpilased, professor emeeritused, emeriitdotsendid.

 

VI JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL
34. Instituut esitab oma tegevuse kohta instituudi arengukavaga kooskõlas oleva eelarve ja eelarve täitmise aruanded õigusaktides kehtestatud korras ning tähtaegadel.
35. Õppetoolide ja töökorralduslike üksuste juhid vastutavad oma ala üldseisundi ja arengu eest ning annavad aru instituudi direktorile ja nõukogule. 

 

VII PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE
36. Tunnistan kehtetuks rektori 31.03.2021. a käskkirja nr 1-8/39, 07.05.2021. a käskkirja nr 1-8/48 ja 20.12.2021. a käskkirja 1-8/115.
37. Põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.